Valitsus kinnitas uuendatud korra keele- ja kultuuriõppe võimaluse loomiseks koolides, mis tähendab, et põhikooli õpilastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, säilib võimalus õppida tundma oma emakeelt ja kultuuri.
Muu emakeelega lastel säilib ka edaspidi koolides võimalus oma emakeelt ja kultuuri õppida
Seejuures saab kool õppekoormuse tasakaalustamiseks asendada B-võõrkeele õppe õpilase emakeele ja kultuuri valikainega.
«Meie eesmärk on toetada lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel, eestikeelsele haridusele üleminekul. Pakume koolitundide raames võimalust tegeleda ka oma emakeele ja kultuuri tundmaõppimisega. Emakeelse õppe toetamine aitab lapsel hõlpsamini selgeks saada ka teised keeled,» ütles haridusminister Kristina Kallas. «Kui koolides on rohkem sama keeletaustaga lapsi, korraldatakse õpe üldjuhul koolis. Kuid hea võimalus on õpilastele pakkuda keele- ja kultuuriõpet ka väljaspool kooli, näiteks koostöös rahvuskultuuriseltsidega või teiste keele- ja kultuuriõppeasutustega,» lisas minister.
Uuendatud määruses tuuakse välja, et emakeeleõpe ei peaks olema üles ehitatud võõrkeeleõpetuse põhimõtetel. Seetõttu pakutakse võimalust õppida emakeelt ja kultuuri alates teisest kooliastmest B-võõrkeele asemel. Õppija nädala koormust saab seejuures tõsta ühe tunni võrra, kui valikainete või vaba tunnimaht ei ole riikliku õppekavaga määratud mahus piisav.
Määrus «Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord» on kehtinud aastast 2010. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus eestikeelsele õppele üleminekul tingis vajaduse kehtiv kord üle vaadata. Määrus näeb ette võimaluste loomise põhikooli õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks, kui seda soovivad vähemalt kümne sama emakeelega õpilase vanemad. Edaspidi on koolil õigus asendada õpilase kohustusliku B-võõrkeele õpe põhikoolis õpilase emakeele- ja kultuuriõppega.
Määrus jõustub 1. septembril ja see avaldatakse Riigi Teatajas.