Raport: lähikümnendil on vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat

Matemaatikatund, pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

Iga kolmas 7.-12. klassi matemaatikaõpetaja on Eestis 60-aastane või vanem ning pensionile suunduvate õpetajate asendamiseks on lähikümnendil vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat, toob Arenguseire Keskus välja lühiraportis «Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid».

Kuigi kaks kolmandikku matemaatikaõpetajaks õppinutest jääb ametisse püsima, on pealekasv vajalikust pea kaks korda väiksem ning suurim matemaatikaõpetajate asendusvajadus on Lääne maakonnas ja Raplamaal.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et aastatel 2005-2023 on Eestis koolitatud üle 600 matemaatikaõpetaja, kellest 64 protsendil on praegu peamine töösuhe õpetajana. Samas ei piisa sellest tempost pensioniikka jõudvate õpetajate asendamiseks.

Noored kipuvad õpetajaametist loobuma

«Matemaatikaõpetajate pealekasv on asendusvajadusest pea kaks korda väiksem ning paraku tuleb lisaks arvestada ka noorte matemaatikaõpetajate keskmisest kõrgema ametist lahkumise määraga, mida mõjutavad nii nende alternatiivsed töövalikud ja nende parem tasuvus kui ka õpetajate suur koormus,» selgitas Kindsiko.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et 2023/24 õppeaastal oli Eestis 3289 matemaatikaõpetajat ning kõige kriitilisem järelkasvu vajadus on 7.-12. klassides, kus iga kolmas õpetaja on enam kui 60-aastane. Maakonniti on suurim matemaatikaõpetajate asendusvajadus Läänemaal ja Raplamaal, kus vastavalt 46 protsenti ja 42 protsenti matemaatikaõpetajatest on 60-aastased ja vanemad.

Arenguseire Keskuse analüüsist selgub, et probleemiks on ka noorte matemaatikaõpetajate lahkumine koolidest. Näiteks õppeaastal 2021/22 lahkus ametist 244 matemaatikaõpetajat, kellest 46 protsenti olid alla 40-aastased.

Tööturg palub ahvatlevaid alternatiive

Matemaatikaõpetajate alternatiivsed töövalikud on kõige tasuvamad Tartus ja Tallinnas. Näiteks teenib erialase haridusega matemaatikaõpetaja Tartu maakonnas 419 eurot ehk 16 protsenti vähem kui õpetajana mitte töötav kursusekaaslane. Harju maakonnas on erinevus 374 eurot ehk 13 protsenti ja ülejäänud Eestis 255 eurot ehk kümme protsenti.

Kindsiko rõhutas, et ainuüksi kõrgemast töötasust ei piisa matemaatikaõpetajate nappuse leevendamiseks, kuna suureks väljakutseks on matemaatikaõpetajate suur töökoormus. See on murekohaks ka teistes riikides, kus õpetajate koolidesse toomiseks ja hoidmiseks on katsetatud erinevaid programme.

«Näiteks Inglismaal ja USA-s makstakse kõrgemat töötasu karjääri alguses olevatele matemaatika- ja füüsikaõpetajatele ning ka nendele, kes on tulnud tööle kehvema sotsiaalmajandusliku tausta ja suurema hulga hariduslike erivajadustega lastega koolidesse. Häid tulemusi on näidanud ka matemaatikaõppe viimine väiksematesse rühmadesse ning kvalifitseeritud ja heade õpetajate jagamine koolide vahel. Ent kõige kiirem lahendus väikekoolidele võiks olla alakoormatud aineõpetajate täiendõpe kasvõi mikrokraadi korras, mille käigus mõne teise aine õpetaja omandab matemaatikaõpetaja pädevused juurde,» loetles Kindsiko teistes riikides kasutatud praktikaid.

Lühiraport «Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid» on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“, mille eesmärk oli globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.