/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2024/01/31/15860210t1hf74d.jpg)
SEB korraldatud uuringust selgub, et 72 protsenti lapsevanematest kulutab kooliaasta ettevalmistusteks ühe lapse kohta kuni 200 eurot, kooliaasta jooksul aga kulub enim raha riietele ja jalatsitele.
Uuring: lapse kooliminekule kulub valdavalt kuni paarsada eurot
Küsimusele, kui palju kavatsevad vanemad sel aastal kulutada ühe lapse kooliaastaks ettevalmistamiseks, vastas 34 protsenti, et kuni 100 eurot lapse kohta ning 38 protsendi vanemate hinnangul kulub selleks 101–200 eurot. Suuremad summad ei ole enam nii levinud: 18 protsendi vanemate arvates kulub 201–300 eurot, kuue protsendi hinnangul 301–400 eurot, viie protsendi vanemate arvates üle 400 euro. Üle Eesti on selles osas kulutused sarnased nii Tallinnas ja Harjumaal kui ka ülejäänud maakondades.
SEB eraklientide segmendi juht Evelin Koplimäe tõdes, et kooliaasta algus on peredele alati suur väljaminek. «Enne kooliaasta algust tuleb sageli soetada uus koolikott, suur hulk kirjatarbeid alates vihikutest ja lõpetades kunstitarvetega. Kui peres kasvab mitu last, siis võivad kooliaasta alguse kulud nõuda suure osa kuu eelarvest,» märkis ta.
Suurimad kulutused õppeaasta jooksul on 75 protsendi lapsevanemate sõnul riietus, sealhulgas koolivorm. Järgnevad 72 protsendiga jalatsid, 41 protsendiga huviringideks vajalikud tarbed, 28 protsendiga kirjatarbed, 13 protsendiga toit koolis ja pärast kooli, 10 protsendiga lisatunnid, kaheksa protsendiga kulutused transpordile, kuue protsendiga võõrkeeletunnid ja nelja protsendiga muud kulutused. Üle Eesti on nende kulutuste jaotus sarnane ehk kõigis maakondades kulub lapsevanematel õppeaasta jooksul enim raha laste riietele, jalatsitele ja huviharidusele.
«Kuna kooliealised lapsed kasvavad kiiresti, siis jäävad riided ja jalatsid ka väga kiiresti väikeseks, mistõttu on vanematel tarvis teha pidevalt kulutusi laste riietele ja jalatsitele ning seetõttu on just need õppeaasta jooksul kõige suurem väljaminek,» nentis Koplimäe. «Samuti on kulutused huviharidusele päris märkimisväärsed ja seetõttu on ka huviringideks vajalike tarvete osakaal õppeaasta jooksul tekkivates kulutustes üpris suur. Sealjuures tasub kindlasti kaaluda, kas neid kulutusi annaks mõnevõrra vähendada taaskasutades kunstitarbeid või muid huviringide tarvikuid,» lisas Koplimäe.
Ühe lapse üleskasvatamiseks ehk tema ülalpidamiseks kuni 18-aastaseks saamiseni kulub 31 protsendi lapsevanemate hinnangul keskmiselt 1001–3000 eurot aastas, 22 protsendi vanemate arvates 3001–5000 eurot, 14 protsendi vanemate hinnangul üle 5000 euro ja seitsme protsendi vanemate arvates kuni 1000 eurot aastas. 28 protsenti lapsevanematest ei osanud aga isegi hinnata, kui palju raha ühe lapse üleskasvatamisele aasta jooksul kulub.
SEB korraldatud uuring toimus tänavu juulis ja augustis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele 1001 lapsevanemat üle Eesti.