Kõrgkoolides valitakse enim ärindust ja haldust, kutseõppes on popp tehnika ja tootmine

Tartu Ülikooli tudengid, pilt on illustratiivne. Foto: Mariana Tulf

Statistikaamet tegi eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest, tuues esile, et kui kutsekoolides on popp tehnika, tootmine ja tehnoloogia, siis kõrgkoolides valitakse enim ärindust ja haldust.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasbergi sõnul võeti kõrghariduses 2023/2024 õppeaastal vastu inimesi 530-le ja kutsehariduses 584-le õppekavale. Need omakorda jaotusid 28 erinevasse õppekavagruppi. «Neist 11 on sellised, mida saab valida vaid kõrgkoolides. Nendeks on ajakirjandus ja infolevi, füüsikalised loodusteadused, humanitaaria, keeled ja kultuurid, matemaatika ja statistika, psühholoogia, sotsiaalteadused, sport, usuteadus, õigus, õpetajakoolitus ja kasvatusteadus,» selgitas ta.

Kutsekoolide populaarseim õppekavagrupp on tehnika, tootmine ja tehnoloogia. Selle valis lausa 3545 õpilast ehk 27 protsenti sisseastujatest. Sellesse gruppi kuuluvad teiste seas erialad nagu elektrik, mootorsõidukitehnik ja rätsep.

Teisel kohal on 1714 sisseastujaga isikuteenindus, nagu näiteks koka, juuksuri ja spaateenindaja eriala, ning kolmandal kohal ärindus ja haldus 1395 sisseastujaga.

Kõrgkoolidesse läks ärindust ja haldust õppima 1907 õpilast ehk 14 protsenti kõrgkooli sisseastujatest, mis teeb sellest sealse populaarseima õppekavagrupi. Populaarsuselt teisel kohal on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppekavad 1438 õpilasega. Kolmandal kohal aga informaatika ja infotehnoloogia 1385 õpilasega,

Kutse- ja kõrgkoolide peale kokku on populaarseim õppekava tehnika, tootmine ja tehnoloogia, selle kava valis endale 18 protsenti sisseastunuist. «Tegu on selge liidriga kutsekoolidesse astujate hulgas, samas kui kõrgkoolides jääb see grupp neljandaks,» kommenteeris Trasberg nähtavat erinevust.

Teisel kohal on ärinduse ja halduse õppekavad, kuhu astus 13 protsenti kõigist sisseastunuist, ning kolmandal kohal informaatika ja infotehnoloogia õppekavad 10 protsendiga.

Mõlemad õppekavagrupid on nii kutse- kui ka kõrghariduses esindatud küllaltki võrdselt. Neljandal kohal on isikuteeninduse õppekavad, mida õpetatakse valdavalt kutsehariduskoolides.

Kui vaadelda õppurite valikuid nende emakeele lõikes, joonistuvad välja teatavad erinevused. «Vene emakeelega sisseastujatest 59 protsenti valis kutse- ja 41 protsenti kõrgharidusse. Eesti emakeelega sisseastunud jaotuvad haridusliikide vahel võrdsemalt: 48 protsenti astus kutse- ja 52 protsenti kõrgharidusasutusse,» nentis analüütik.

Trasbergi sõnul paistavad ka õppekavade valdkondlikus valikus välja selged erinevused. Vene emakeelega sisseastujatest valis 26 protsenti õppekavagrupi tehnika, tootmine ja tehnoloogia, samas kui eesti emakeelega sisseastujatest eelistas seda 17 protsenti. «Samas suunas erinevus ilmneb informaatika ja infotehnoloogia grupis, vastavalt 13 ja üheksa protsenti, ning ka tervishoiu ja transporditeenuste õppekavagrupis, mõlemas neis vastavalt kuus ja kolm protsenti,» lisas ta.

Õppekavagrupid, mida eesti emakeelega sisseastujad eelistavad rohkem kui vene emakeelega sisseastujad, on põllumajandus, metsandus ja kalandus, ärindus ja haldus, sotsiaalteenused ning sotsiaalteadused.

Õppekava kutse- või kõrgkoolis on Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud programm, mis kirjeldab konkreetse õppe eesmärke, õpiväljundeid, nominaalkestust, sisseastumise tingimusi ning õppeainete loetelu. Seega kajastuvad sama nimetusega erialad erinevates koolides eraldi õppekavadena.

Õppekavagrupp on kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppekavarühmi. Õppekavagrupp võimaldab veidi detailsemat vaadet kui õppevaldkondade kaupa.

Haridusstatistika aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed eelmise 2023/24 õppeaasta kohta. Kõrg- ja kutseharidusse vastuvõetutena on arvestatud suvise vastuvõtu andmeid. Uue õppeaasta 2024/25 statistika avaldame järgmise aasta märtsis ja mais.