/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2024/08/27/16318443t1h0a23.jpg)
Õpetajate leidmine on olnud viimasel ajal üha keerulisem, kuid see probleem võib saada lähiaastail leevendust – tänavu asus ülikoolidesse haridusega seotud erialadele õppima varasemast rohkem tudengeid.
Õpetajakoolitust viib Eestis läbi kolm ülikooli – Tartu Ülikool (TÜ), Tallinna Ülikool (TLÜ) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), paar õpetajakoolituse õppekava on ühised koos Tallinna Tehnikaülikooli või Eesti Kunstiakadeemiaga.
Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) andmete järgi kasvas huvi õpetajakoolituse erialade vastu. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) edastas, et tänavu esitati õpetajakoolituse erialadele Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kokku ligi 6000 sooviavaldust.
«Seda on umbes tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal,» ütles HTMi kommunikatsiooninõunik Aire Koik.
Mis aine õpetajaks ei taheta saada?
Tartu Ülikoolis esitati tänavu keskmiselt 3,5 ja Tallinna Ülikoolis 3,1 avaldust õppekohale, mullu oli see vastavalt 3,1 ja 2,5 avaldust õppekohale.
«Tartu Ülikoolis oli endiselt suur konkurss eripedagoogika ja logopeedia (5,3), koolieelse lasteasutuse õpetaja (7,1), koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas (6,3), kutseõpetaja (4,1) esimese astme õppekavadele sessioonõppes,» loetles Koik.
Tartu Ülikoolis jäi konkurss tagasihoidlikuks loodus- ja täppisteaduste õpetaja (alla 1,5) ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekaval (1,2).
Tallinna Ülikoolis nappis kandidaate ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, informaatika-, kunsti-, muusika-, matemaatika- ning vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekavale.
Koolijuhid on öelnud, et matemaatika, loodusteaduste õpetaja või muusikaõpetaja leidmine on jackpot. Kas sel aastal astus muusikaõpetajaks rohkem õppureid?
Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) koolijuht Timo Steiner rääkis, et nemad on eelkõige muusika- ja balletikool, mis annab vastava erihariduse koos üldhariduse ning kutseharidusega.
«Meie puudutame muusikaõpetaja teemat oma jätkuõppe pilliõppe juhendaja erialaga, mis on üheaastane täiendõppe programm. Neid õppijaid võiks aga ka alati olla rohkem,» ütles Steiner.
Õppijate suur väljakutse on ühendada töö- ja pereelu
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Margot Adamson tähendas, et tänavu soovis õpetajakoolituse erialadele sisse astuda kaks korda enam inimesi kui viis aastat tagasi.
«Selleks õppeaastaks avatud 684 õpetajakoolituse õppekohale laekus üle 3100 avalduse,» sõnas Adamson. Ta tõi välja, et võrreldes 2022. aastaga võeti tänavu õpetajaks õppima 36 protsenti rohkem üliõpilasi ja avalduste arv kasvas 50 protsendi võrra.
Bakalaureuseõppes on läbi aastate suurim huvi alushariduse pedagoogi ja klassiõpetaja eriala vastu. Magistriõppes on populaarseimad alushariduse pedagoogi ja kutseõpetaja õppekava. Adamson lisas, et tugevat järelkasvu on oodata ka kasvatusteaduste doktoriõppes, kuhu tänavu laekus 11 avaldust kuuele kohale.
Tänavu oli bakalaureuse astmes suurim konkurss alushariduse pedagoogika sessioonõppesse, kus ühele õppekohale kandideerijate arv küündis kümneni. Samale õppekavale oli ka suurim arv soovijaid, esitati 706 avaldust.
Magistriastmes oli kõige populaarsem õpetajakoolituse õppekava – alushariduse pedagoog, kus avaldusi oli üle saja ning konkurss kohale oli 3,4. Aineõpetaja õppekavadest oli kõige suurem konkurss võõrkeeleõpetaja õppekavale, sel aastal oli esimest korda võimalik õppida jaapani, hiina, hispaania, itaalia ja araabia keele õpetajaks.
Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi rääkis, et õpetajakoolituses, nagu ka muudel erialadel, näevad nad õppijate suurt huvi õppida, aga väljakutseks kujuneb õppimise ühildamine töö- ja pereeluga.
«Ülikool proovib kaasa aidata õpingute ja töö- ning pereelu ühildamisele, pakkudes kõigile aineõpetajaks õppijatele võimalust hajutada õppimise koormust pikemale ajale. Loodame, et koolid omakorda toetavad ja soodustavad juba töötavate õpetajate ülikoolis õppimist,» ütles Klaasmägi.