/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2021/09/29/14103296t1h04a8.jpg)
Tartu Ülikooli neuroteaduste alal kaitstud doktoritöös uuriti inimeste impulsiivsust lapseeast kuni täiskasvanuks saamiseni ning tulemused näitasid impulsiivsuse seotust kolesterooli tasemega.
Doktoritöö näitas kolesteroolitaseme seost impulsiivse käitumisega
Doktoritöö autor, Katrin Tomson-Johanson sõnas, et impulsiivsus mängib olulist rolli erinevate psüühikahäirete, sealhulgas isiksuse ja käitumishäirete, sõltuvussündroomi ja enesetappude puhul. «Impulsiivsust liigitatakse funktsionaalseks, mida iseloomustab kiire otsustamine, mis võib olla teatud tingimustel kasulik, ja düsfunktsionaalseks impulsiivsuseks, mida iseloomustab läbimõeldud otsuste tegemise puudumine siis, kui see on vajalik. Nii madal serotonergilise aktiivsuse tase kui ka madal kolesteroolitase on seotud impulsiivse käitumisega,» selgitas Tomson-Johanson.
Uuringus, mis hõlmas samal ajal sündinud Eesti laste isiksust, käitumist ja tervist, analüüsiti kolesterooli, geneetiliste markerite ja impulsiivsuse keerulisi vastastikmõjusid lapsepõlvest kuni täiskasvanueani. «Leidsime seosed kindla geenivariandi, 5-HTTLPR, ja madalama kolesteroolitaseme vahel. Meestel, kellel oli lapsepõlves madal kolesteroolitase, oli suurema tõenäosusega täiskasvanuna probleeme impulsiivsusega, mis viitab lapseea kolesterooli tähtsusele impulsiivsuse kujunemisel,» sõnas Tomson-Johanson.
Uuringus leiti ka seos geeni HTR2A polümorfismi ja impulsiivsuse vahel, mida mõjutab kolesterooli tase. «Kõrge kolesteroolitase muudab selle geeniriski-genotüübiga mehed vähem impulsiivseks, kuid sama genotüübiga naised muudab kõrge kolesterool rohkem impulsiivseks.»
Katrin Tomson-Johansoni sõnul oleneb riskikäitumise ja impulsiisuse seos vanusest ja soost. «Riskialtid mehed on impulsiivsemad viisil, mis võib neile kasulik olla, samas kui riskialtid naised on impulsiivsemad viisil, mis võib neile kahjulik olla. Kolesteroolitase ei mõjuta impulsiivsust, riskikäitumist või enesetapumõtteid sugupooltel ja vanustes üheti. Täiskasvanutel leidsime seose kõrge kolesterooli tasemega ainult meestel, kus see oli seotud kõrge suitsiidsuse riskiga, kuid samas vähenenud mõtlematusega.»
Doktoritöö autor rõhutas, et impulsiivsuse uurimisel on oluline arvestada mitmete koostoimivate teguritega. «Erinevad tegurid nagu vanus, sugu, kolesterooli fraktsioonid, geneetiline varieeruvus ja impulsiivsuse erinevad tahud muudavad koostoimed keeruliseks. Paljudes varasemates uuringutes on kas keskkonnamõjud tähelepanuta jäetud või on tuginetud mugavusvalimitele või väikestele valimitele ning see võis tulemusi moonutada. Seevastu meie uuringus kasutati representatiivset valimit, suurendades seeläbi tulemuste üldistatavust.»
Katrin Johanson-Tomson kaitses doktoritööd «Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants» 23. augustil. Doktoritöö juhendajaks on psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro.