Eesti õppekeelele ülemineku esimesel aastal kohandavad Tallinna lasteaiad oma töökorraldust, kuid pakuvad planeeritud arvu kohti ja tagavad õpetaja olemasolu igas rühmas.
Tallinn lubab eestikeelset õpetajat igasse lasteaia rühma
Abilinnapea Aleksei Jašini sõnul on Tallinna lasteaedade personal palju pingutanud, et olla eesti õppekeelele ülemineku esimeseks õppeaastaks maksimaalselt ettevalmistatud, kuid õpetajate puudus on endiselt tõsine väljakutse, mistõttu peavad ülemineku lasteaiad oma tööd ümber korraldama, tagades nõutava arvu lastega tegelevaid töötajaid.
«Tänaseks oleme olukorras, kus kõik lasteaiaõpetajad ei suutnud augustiks seadusega nõutud eesti keele oskust omandada. Mitmed lahkusid töölt enda soovil, kuid oli ka neid, kellega tuli tööandja algatusel tööleping lõpetada. Samas on meil hea meel, et osa õpetajatest otsustas töölt lahkumise asemel võtta vastu pakkumise jätkata tööd õpetaja abi rollis. See tagab vanematele kindlustunde, kuna igas Tallinna lasteaia rühmas hoolitsevad laste eest endiselt kolm spetsialisti – üks õpetaja ja kaks õpetaja abi,» sõnas Jašin.
Tema sõnul on eesmärk võimalikult kiiresti taastada varasem süsteem, kus rühmas oli kaks õpetajat. «Selleks toetab Tallinna linn õpetaja abisid, pakkudes erinevaid toetusmeetmeid, et nad saaksid täiendada oma eesti keele oskusi ja naasta õpetajana tööle,» sõnas Jašin.
Lisaks eraldas linnavalitsus haridusasutuste palgafondi lisavahendeid, mille abil saab lasteaiajuht täiendavalt motiveerida eriti pühendunud töötajaid ning ka värvata uusi õpetajaid. «Selle toetamiseks korraldab Tallinn augustis uute õpetajate värbamise kampaania ning pakub ka jätkuvalt haridusasutustele terviklikku värbamistuge,» lisas abilinnapea.
Alates 1. augustist rakendatakse eesti keele oskuse nõuet õpetajatele ja tugispetsialistidele kvalifikatsiooninõudena. Tallinnas on kokku 46 ülemineku lasteaeda, kus töötab 5. augusti seisuga ligi 450 õpetajat, kelle keeletase vastab täielikult nõuetele.
Tänavu 1. augustist lõpetati tööleping 165 lasteaiaõpetajaga, kellel puudus vajalik keeletase. Linn teeb koostööd töötukassaga, et toetada neid õpetajaid, kes peavad oma töökohalt lahkuma. Suurem osa lasteaiaõpetajatest, kes ei valda eesti keelt C1-tasemel, on otsustanud jätkata tööd õpetaja abidena. Tallinn pakub jätkuvalt erinevaid toetusmeetmeid, sealhulgas keelekursuseid, keeleäppe ja keelerände projekte, et toetada haridustöötajate õpimotivatsiooni vajaliku keeletaseme saavutamiseks ja kahe õpetaja süsteemi tagasi toomist võimalikult kiiresti.
Tallinna linn eraldab täiendavad 1,5 miljonit eurot lasteaiaõpetajate palgavahenditeks algaval õppeaastal. Lisaks üleminevatele lasteaedadele toetatakse ka eestikeelseid lasteaedu, kus igal aastal lisandub aina rohkem lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel.