Isamaa nõuab valitsuselt õpetajate keelenõuete järjekindlat hoidmist

Endine haridusminister, riigikogu liige Tõnis Lukas, leiab, et õpetajate keelenõuetes ei tohi järeleandmisi teha. Foto: Erik Prozes

Isamaa laidab uue valitsuse plaani leevendada õpetajate keelenõudeid.

«See, et uue valitsuse esimeseks otsuseks on kavandatud kvalifikatsiooninõuete lahjendamine eestikeelsele õppele üle minevate koolide õpetajatele, on halb üllatus,» kommenteeris pikaaegne haridus- ja teadusminister ning praegune riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Tõnis Lukas valitsuse kava anda neljapäevasel istungil luba õpetamist jätkata ka B1 tasemel keeleoskusega õpetajail. «Isamaa pöördub valitsuse poole, et see sellist ajaloolist viga ei teeks!»

Lukase sõnul kehtestas Mart Laari teine valitsus juba aastatuhandevahetusel õpetajate keelenõuded nii, et õpetajad, kes õpetavad mõnes muus keeles kui eesti keel, peavad oskama eesti keelt kesktasemel. «2008. aastal, kui Isamaa oli uuesti valitsuse keelepoliitika suunaja, korrati vastavas valitsuse määruses selliste õpetajate kesktaseme keelenõuet ning täpsustati seda tasemele B2,» rääkis Lukas.

«Niisiis on kõik vene koolides õpetavad õpetajad teadnud juba 24 aastat, et peavad ametis jätkamiseks eesti keelt oskama kesktasemel ning juba 16 aastat, et see konkreetne eksam, mis sooritada tuleb, on B2 taseme eksam. Öelda, et see on uudis, mis sai teatavaks alles 2022. aasta lõpus, kui jällegi Isamaa algatusel seadustati täielik üleminek eestikeelsele õppele, on vale,» jätkas Lukas.

Tema sõnul on neli selget põhjust, miks ka need õpetajad, kes täielikult eestikeelsele haridusele ülemineku protsessis jätkavad veel mõned aastad vene keeles õpetamist, peavad oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel.

«Kõigepealt õpilaste turvalisus: õpetajad peavad suutma mõista operatiivolukordades eestikeelset infot. Teiseks kogu ühiskonnakorraldusega kursis olemine ning Eesti inforuumis hakkama saamine. Kolmandaks võime osaleda eestikeelsetel täiendkoolitustel. Neljas – kooli asjaajamiskeel on eesti keel ja kogu asjaajamises orienteerumiseks ja kaasa rääkimiseks on vaja seda osata,» loetles ta.

«Keelenõude liitmine kvalifikatsiooninõuetele on olnud hädavajalik ka kogu eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis, sest annab koolijuhile võimaluse vabastada töökoht kvalifitseeritud õpetajale, keda seni pole otsida saanud, sest ei ole seaduslikku alust keeleoskamatust õpetajast vabanemiseks. Keelenõude täitmise tähtaja edasi lükkamisega keerab valitsus senise loogika pea peale ja annab aluse kvalifitseerimata õpetajal oma koha kinni hoidmiseks ning seob koolijuhi käed kaadrimuudatuste tegemisel,» ütles Lukas.

Selle asemel, et tunnustada neid õpetajaid ja koolide juhtkondi, kes on olnud püüdlikud ja nõudlikud, teeb valitsus järeleandmisi neile, kes ei ole siiani pidanud riigikeele korralikul tasemel omandamist vajalikuks. «See on ebaõiglane ja lugupidamatu nende suhtes, kes on olnud püüdlikud, ja koolijuhtide suhtes, kes on olnud nõudlikumad kui ehk mõni teine. Valitsuse vastutulelikkus neile, kes süstemaatiliselt riiklikke nõudeid ei täida, vähendab eestikeelsele õppele ülemineku ja terve Eesti riigi tõsiseltvõetavust muukeelse elanikkonna hulgas,» sõnastas Lukas Isamaa põhimõttelise vastuseisu valituse kavandatavale pikendusele.