Õpetajate ühendused esitasid loodavale valitsusele kümme palvet

Madis Somelar leiab, et senisest tuleb rohkem väärtustada klassijuhatajaks olemist. Foto: Erik Prozes

Õpetajate ühendused, kelle eesmärk on tagada õppijaile parim võimalik õpiruum, esitasid valitsusliidu kõnelusi pidavatele erakondadele kümme palvet.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Kaja Sarapuu sõnul on õpetajate ühenduste esimene palve, et uus valitsus arvestaks riigikogu kultuurikomisjoni poolt 12. märtsil 2021 valitsusele tehtud ettepanekuid, mille eesmärk on tagada õpetajakutse väärtustamine ja õpetajate järelkasv.

«Õpetajate ühendused toetavad eestikeelsele õppele üleminekut. Reformi õnnestumiseks on ääretult oluline, et riik toetaks eestikeelsele õppele üleminekut adekvaatsete ressurssidega. Õpitulemuste välishindamise juures rõhutasime ka eri aineühenduste ühist seisukohta, et aineühendused ei toeta tänasel kujul e-eksamitele üleminekut,» ütles Sarapuu.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaatori Madis Somelari sõnul näitas neljapäeval avaldatud hariduskulude analüüs, et absoluutarvudes on meie riigi kulud haridusvaldkonda silmapaistvad, samas on üldhariduskoolides õpetajate töötasud tagasihoidlikud.

«Üldhariduskoolidele suunatud hariduskuludest moodustab suure osa uute koolimajade ehitamine ning pädevate õpetajate poolt loodava vaimse õpiruumi osa on alarahastatud. Kui soovime luua olukorda, kus üldhariduskoolides töötab kvalifikatsiooninõuetele vastav motiveeritud õpetajaskond, peame võimalikult ruttu rakendama õpetajate pädevust ja panust arvestava karjäärimudeli. Adekvaatse töötasu maksmiseks on vaja kokku leppida, mis on õpetajate põhitöö ning mille eest tuleks maksta lisatasu. Lisaks rõhutasime vajadust väärtustada senisest enam tööd klassijuhatajana,» ütles Somelar.

Õpetajate nappus on kõikjal

Õpetajad paluvad, et õpetajakoolituse lõpetanute tegeliku arvu osas oleks läbipaistvus, et valitsuse, riigikogu ja ühiskonna liikmed näeksid, et nii jätkates haridusvaldkonna jätkusuutlikkus puudub.

Õpetajate professionaalse tasemekoolitusega tegelevad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Kui varem kõneldi reaal- ja loodushariduse valdkonna õpetajate põuast, siis nüüd on nappus kõikjal. Suur põud valitseb just kolmanda kooliastme ning gümnaasiumiastme aineõpetaja osas. Näiteks on viimase kümne aasta jooksul kahe ülikooli peale füüsikaõpetaja ettevalmistuse saanud 13 inimest. Olukorda üritatakse lahendada, pannes alushariduse ehk lasteaia pedagooge algklassidele ning klassiõpetajaid teise ja kolmandasse kooliastmesse ainetunde andma. Perioodil 2013–2018 lõpetas Tallinna Ülikooli 17 saksa keele ja 10 prantsuse keele õpetajat. Samas on ministeerium esitanud ootuse, et alates 2023. aasta septembrist tuleb koolides pakkuda õppijale võimalust valida erinevate võõrkeelte vahel.

Õpetajasd paluvad ka, et viidaks läbi kaasava hariduse reformi mõju analüüs ning langetataks otsus, kas ja kuidas selle jõustamisega haridussüsteemis jätkata.

2013. aastal langetati haridus- ja teadusministeeriumis otsus alustada Eestis kaasava hariduse rakendamist. Ideaalis tähendab kaasamine hariduses seda, et igale lapsele pakutakse tema võimetele ja vajadustele vastavat hariduskorraldust. Praegu oleme olukorras, kus tuge vajavad õppijad on jäetud paljuski üksi, sest Eesti haridussüsteemis on olulisel määral puudu väljaõppega õpetajatest ja tugispetsialistidest. Ideeliselt üllas ja empaatiline reform on kujundanud õpiruumi selliseks, kus mitmed õpetajad põlevad läbi või loobuvad erialasest tööst, märgivad õpetajad.

Ressursside nappus on jätkanud olukorda, kus väga andekate õppijate annete arendamiseks vajalike tingimuste loomine on jäetud tagaplaanile. Riigikogu kultuurikomisjon palus valitsusel läbi viia kaasava hariduskorralduse põhjalik kriitiline analüüs juba 12. märtsi 2021. aasta pöördumises. 12. detsembril 2023. aastal õpetajate ühenduste võrgustiku kohtumisel riigikogu kultuurikomisjoniga tõstatus ka kaasava hariduse reformi mõju analüüsi teema. Komisjonis avaldati arvamust, et analüüs valmib 2024. aastal. Arvestades, et eestikeelsele õppele üleminek nõuab 2024. aasta sügisest eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpetajatelt väga palju ressursse ja vaimujõudu, on erakordselt oluline kaasava hariduse analüüs läbi viia ning langetada otsus, kas ja kuidas selle jõustamisega haridussüsteemis jätkata.

Klassijuhataja roll olgu rohkem väärtustatud

Ka paluvad õpetajad, et õpetajate töötasudest kõnelemisel räägitakse töötasudest, mida reaalselt makstakse täistööaja eest, mitte keskmisest palgast, mis on saadud alalise ületöötamise ja läbipõlemise äärel olles.

Arvestuslikest keskmistest ja absoluutarvudest kõnelemine on avalikkust eksitav ega toeta hariduskriisi lahendamist. Haridus- ja teadusministeeriumis valminud raport, mida tutvustati ministri ja Jaak Aaviksoo poolt neljapäeval, näitas, et 2,3 miljardit, mida kulutatakse haridusvaldkonnale, on küll absoluutarvus suur, kuid üldhariduskooli õpetajate töötasud ei ole konkurentsivõimelised. Pädevad õpetajad väärivad senisest oluliselt kõrgemat töötasu.

Viiendaks paluvad õpetajad,, et riik toetaks eestikeelsele õppele üleminekut adekvaatsete ressurssidega. Õpetajate ühendused toetavad eestikeelsele õppele üleminekut. See otsus viibis liialt kaua poliitilise tahte puudumise tõttu. Otsuse realiseerimiseks on vaja tagada vajalike ressursside olemasolu. Pea 10 aastat kestnud väheste ressurssidega kaasava hariduse juurutamise katsed ei ole seatud eesmärgini viinud. Õpetajad paluvad vältida sama olukorra kujunemist eestikeelsele õppele üle minnes.

Ühtlasi palutakse, et õpetajatele, õppejõududele ja tugispetsialistidele makstav töötasu oleks sedavõrd konkurentsivõimeline, et tagatud oleks nende jätkusuutlik järelkasv.

Riigikogu kultuurikomisjon tegi valitsusele 12. märtsil 2021 järgnevad ettepanekud. õpetaja töökoormuse ehk 35 tunni sisse nädalas peavad mahtuma kõik õpetaja korralised tööülesanded, sealhulgas tundide ettevalmistamine ja läbiviimine, tagasisidestamine. Täiendavate tööülesannete, sealulgas olümpiaadideks ettevalmistamise, uuele töötajale mentoriks olemise, teise õpetaja asendamise ka muu sellise eest tuleb maksta lisatasu. Klassijuhataja tasu tuleb oluliselt suurendada.

Töökoormust aitaks leevendada kontakttundide arvu vähendamine 15–16 tunnile, tööülesannete jaotus, tehniliste ning õppetööga mitteseotud ülesannete vähendamine, digilahenduste arendamine. Kaasava hariduse nõuetega toimetulemiseks tuleb õpetajale tagada tugispetsialisti või abiõpetaja tugi. Õpetaja ja tugispetsialistide töötasu peab olema konkurentsivõimeline teiste kõrgharidusega spetsialistidega. Õpetajate töötasu tuleb siduda Eesti keskmise palgaga ja tõsta keskmisena kuni 1,4-kordseks, leiavad pedagoogid.

Õpetajad paluvad ka välja töötada õpetajate karjäärimudel, mis oleks analoogne 2013. aasta kaotatud süsteemiga, kuid oleks tingimuste puhul nüüdisaegne.

2023. aasta märtsis lootis õpetajaskond, et uus õpetajate karjäärimudel on välja töötatud juba 2023. aasta septembriks, hiljemalt aga 2023. aasta lõpuks. Selle ootuse täitumine oleks aidanud 2024. aasta haridustöötajate töötüli ära hoida. 30. aprillil 2024 esitas õpetajate karjäärimudeli töörühm eri osapoolte koostöös valminud nägemuse üldhariduskoolide õpetajate karjäärimudelist. Haridusleppe tarbeks valminud karjäärimudelis toodud eriarvamused tuleks lõpuni vaielda ning rakendada mudel, mis toetab hariduskriisi lahenemist. Oluline on saavutada selge arusaamine, mis on õpetaja põhitöö ning millised tööülesanded on lisatööd.

Suurema pädevusega õpetaja peaks teenima oluliselt kõrgemat töötasu. Kõrgeima järguga õpetaja peaks saama palgalisa sihtotstarbeliselt otse keskvõimult, nagu see oli 2013. aastani. Õpetajad näevad selles riigipoolset tunnustust oma tööle, mis on tehtud riigi kui terviku arengusse panustamisel. Kutsesüsteem peaks olema võimalus pädevust tõestada karjääripöörajatele ning neile, kes soovivad õpetajana leiba teenida mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Ühiskond vajab, et praegused suurepärased õpetajad panustaks oma aega praegustesse noortesse ja tulevaste õpetajate väljakoolitamisele, mitte ei tõestaks oma pädevust nädalate kaupa e-portfoolioid täites. Õpetajate karjäärimudel peab sisaldama vähe bürokraatiat, olema läbipaistev, lugupidav ja objektiivne. Õpetajate ühenduste võrgustik on valmis välja töötama vanem- ja meisterõpetajate ametijärgu saamise tingimused ja korra.

Kaheksandaks paluvad õpetajad, et klassijuhataja töötasu oleks vähemalt 300 eurot kuus ning suureneks koos õpilaste arvuga klassis.

Klassijuhataja tööülesannete rohkus ning vastutus on viimastel kümnenditel oluliselt suurenenud. Ta jõustab õppijat leidma vaimset tasakaalu, toetab õppija mitmekülgset arengut, aitab kaasa adekvaatsele infovahetusele. Klassijuhataja tasu alammäär peaks olema tsentraalselt kehtestatud ning miinimumtasu peaks olema vähemalt 300 eurot. Töötasu peaks suurenema, lähtudes õpilaste arvust klassis, sest juba ainuüksi arenguvestluste tegemisele kuluv aeg sõltub paljuski klassi suurusest. Väga töömahukate klasside puhul peaks klassijuhataja töötasu moodustama kolmandiku õpetaja brutotöötasust ehk 550–600 eurot.

Õpetajad paluvad, et lisaks klassijuhatajatele töö eest tasumisele oleks koolijuhil palgafondis 25 protsenti lisaraha, mis võimaldaks tasuda erinevate täiendavate tööülesannete eest.

Riiklil õppekavade arendus peab jätkuma

aKa paluvad õpetajad jätkuks riiklike õppekavade arendustegevus. Õpetajad peavad riiklike õppekavade arendustegevusega jätkamist ääretult oluliseks. Perioodil 2016–2023 toimunud õppkavade arendustegevus oleks pidanud olema efektiivsem, olema vähem sõltuv ministrite vahetumisest, läbipistvam ning süsteemsemalt osapooli kaasav. Õppekavadega peavad ühiselt tegema tööd teadlased ülikoolist, väga-väga head praktikutest õpetajad üldharidus- ja kutsekoolidest ning erinevad väliseksperdid.

Üldine tõdemus on, et õppesisu peaks siiski olema toodud õppekavade juures, sest see toetab nii õppematerjalide väljaandmist kui ka ühtluskooli säilimist. Koolide autonoomia on väga oluline, kuid hetkel oodatakse järjekordselt iga kooli õpetajaskonnalt suuremahulist tasustamata lisatööd õppesisu loomisel. Piisava autonoomia tagasid ka 2011. aasta kehtestatud õppekavad, kus oli õppesisu toodud.

Õppekavade rakendamise juures rõhutavad õpetajad vajadust tugevamalt lõimida formaalset ja mitteformaalset haridust ning palume, et Kultuuriranitsa meede peaks olema mõeldud ka gümnaasiumis ja kutsekoolis keskharidust omandavaile õppijaile. Valitsuse liikmed ning haridus- ja teadusministeeriumi töötajad peaks enam rõhutama süsteemse ja järjepideva õppimise olulisust ja pingutuse vajalikkust.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on seda oma sõnavõttudes rõhutanud. Õpetajad toetavad lävendipõhiste lõpueksamite olemasolu ning õpitulemuste reaalse saavutamise läbipaistvust. 2024. aasta juunis läbiviidud analüüs näitas, et õppijate sotsiaalmajanduslik olukord omab selget mõju ka õpitulemuste saavutamisele. Seetõttu on oluline väärtustada enam klassijuhatajatööd, kes on sillaks kodu ja kooli vahel, ning tagada kvaliteetse õppetöö läbiviimist.

Gümnaasiumiaste õpitulemuste välishindamine peaks olema ambitsioonikam. Õppekavade rakendumist toetab õpetajate täiendav koolitamine, mille korraldamisel tuleks luua läbimõeldud ning -paistev süsteem ja tasakaal koolidele, ülikoolide ning aineühendustele eraldatavate ressursside osas.

Õpetajate aineühendused ei toeta praegusel kujul e-eksamitele üleminekut, leiavad pedagoogid.

Viimaseks paluvad õpetajasd, et loodav koalitsioon näeks üldhariduskooli õpetajate töötasudeks eraldatud ressursse investeeringuna.

11. novembril 2020 pidas riigikogu ees kõne riigikontrolör, kes tõdes, et Eestil hakkab kvaliteetse hariduse võimaldamise jõud raugema. Samuti tõdes riigikontrolör, et inimesi napib ning eri sektorid konkureerivad samadele inimestele. Olemasoleva inimvara väärindamine on seega nii poliitiline kui ka majandusküsimus, rääkimata kultuuri-, tervishoiu-, kaitse- ja kõigi teiste valdkondade jätkusuutlikkusest – haritud ja terved inimesed loovad väärtusi ning tagavad ühiskonna kvaliteetse jätkusuutliku arengu.