Maaülikool taasavab veiste katsefarmi

PM Haridusportaal
Copy
Maaülikooli veiste katsefarm.
Maaülikooli veiste katsefarm. Foto: Maaülikool

Maaülikool avab teisipäeval Tartu külje all Märjal pärast põhjalikke renoveerimistöid veisekasvatuse katsefarmi.

Renoveerimistööde käigus vahetati laudas välja enamik seadmeid ja tehti vajalikke ehitustöid.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats ütles, et loomade pidamistingimused ning nende heaolu on tänu laudas tehtud täiendustele nüüd kindlasti paremini kontrollitud.

Toit on osa julgeolekust

Tiirats lisas, et ka toidujulgeolek on üks Eesti julgeoleku komponente. «Loomakasvatuse järjepidev arendamine Eestis on väga tähtis. Me peame suutma hädaolukorras oma elanikkonna toiduga kindlustada, kuid ilma lehmapiima ja piimatoodeteta ei saa me rääkida tervislikust toidulauast,» selgitas Tiirats veisekasvatuse olulisust.

Märja veisekasvatuse katsefarmis on oluline nii teaduse kui ka hariduse pool – see on Eesti Maaülikooli veterinaariaüliõpilaste üheks peamiseks suurloomameditsiini praktilise õppe kohaks ning teadlastele uurimisbaasiks veistega seotud katsete läbiviimisel.

Märja farmi juhataja, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi projektijuht Birgit Aasmäe selgitas, et tänapäevased laudad on väga nutikad ja suure osa tööst saab teha tehnoloogia abil. «Näiteks on loomade elektroonilised kõrvamärgid justkui ID-kaardid, millega loomad pääsevad robotisse ja lüpsiplatsile ning vasikad saavad söödaautomaatidest süüa. Lüpsiandmed salvestatakse arvutisse. Kui mõne lehma puhul on näha korduvaid häireid, tuleb lehm üles otsida, üle vaadata ja vajadusel suunata robotisse või määrata talle ravi,» kirjeldas Aasmäe.

Lüpsiroboti juures on ka seade, mis mõõdab progesterooni taset piimas. «Nende andmete põhjal määrab masin parima aja lehma seemendamiseks ning hindab, kas lehm on tiine või mitte. Ilma selle seadmeta saaks lehma seisundit hinnata ainult hoolikal läbivaatusel. Seade hoiab seega kokku palju väärtuslikku tööaega,» tõi Aasmäe veel näiteid tänapäevastest nutilahendustest laudas.

«Lisaks progesterooni mõõtmisele piimast ja elektroonilistele kõrvamärkidele on loomade kõrvas veel ühed andurid, mille abil saab jälgida looma liikumist farmis ja määrata nende hetke asukohta. Üheski teises Eesti veisefarmis ei ole loomade ja nende tervise jälgimiseks kasutusel nii palju võimalusi üheaegselt,» selgitas Birgit Aasmäe.

Ligi 130 looma

Farmis on 120–130 lüpsilehma ja umbes samapalju noorloomi. Esindatud on kolm tõugu: eesti holstein, eesti punane ja eesti maatõug.

Märja farm on oluline ka sellest aspektist, et seal saab proovida viise, kuidas veisekasvatust linnalähedases keskkonnas niimoodi praktiseerida, et kogukonnaga säiliks hea koostöö.

Toomas Tiirats tõi näiteks, et ülikooli mõte on paigaldada tulevikus lauda juurde piima-automaat, kust soovijad saaksid osta värsket ja tervislikku lehmapiima.

Kui teisipäeval on farmi taasavamisel külaliste ring piiratud, siis kõik huvilised on oodatud Märja laudaga tutvuma avatud talude päeval 21. juulil. Lisaks ülevaatele tänapäevase lauda toimimisest saab avatud talude päeval vaadata vasikaid, maitsta saab toorpiima ning Märja lauda lehmade piimast valmistatud juustu.

Tagasi üles