/nginx/o/2023/12/12/15776844t1h402a.jpg)
Esmaspäevast uuenesid noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõudeid, mille järgi on noortelaagri juhatajana või kasvatajana töötamiseks jätkuvalt vajalik noorsootöö valdkonna vastava taseme kutse või osakutse, kuid järgmisest aastast peab kõigil olema läbitud ka esmaabikoolitus.
Haridus- ja teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna nõuniku Martti Martinsoni sõnul hakkab 1. veebruarist 2025 kehtima kohustus, et kõigil laagrikasvatajatel ja juhatajatel peab olema esmaabiandja koolituse või täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus.
«Enne 2024. aastat välja antud kutsetunnistused loetakse uutele kvalifikatsiooninõuetele vastavaks kehtivusaja lõpuni – nende omanikud ei pea taotlema uut täis- või osakutset enne, kui kutsetunnistuse kehtivus lõpeb. Küll aga tuleb jälgida, et laagri juhatajatel ja kasvatajatel ei oleks esmaabikoolituse läbimisest möödas rohkem kui 3 aastat,» sõnas Martinson.
Määruse uuendamise ajendiks olid tänavu kehtima hakanud noorsootöö valdkonna kutsestandardid, millega muudeti ka kutsetasemeid ja -nimetusi. Kui seni oli määruses noorsootöö valdkonna 7. taseme kutse loetletud üksnes laagri juhataja kvalifikatsiooninõudena, siis nüüd täpsustatakse ka, et selle taseme kutse omanikul on õigus töötada noortelaagris nii juhataja kui kasvatajana. Info noorsootöö valdkonna kutsete taotlemise kohta on kättesaadav Eesti Noorsootöötajate Kogu veebilehel. Kutseid väljastab Eesti Noorsootöötajate Kogu, samuti on võimalik kutset omandada neljal noorsootöö õppekaval Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.
Haridus- ja teadusministeerium juhib tähelepanu, et lisaks määruses loetletud kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kontrollimisele peavad noortelaagrite pidajad kõikide laagris lastega kokku puutuvate isikute osas kontrollima ka lastekaitseseaduse paragrahvis 20 sätestatud lastega töötamise piirangute puudumist. Seda on võimalik teha justiitsministeeriumi veebilehel.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)