Kristina Kallas: haridusleppe põhiküsimustes on üksmeel olemas

Kristina Kallase sõnul on hariduslepet vaja õpetajate järelkasvu tagamiseks Foto: Sander Ilvest

Reedese viiendat haridusleppe arutelu eel kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, et leppe põhiküsimustes on osapooltel üksmeel olemas ning kõik on veendunud, et hariduslepet on vaja õpetajate järelkasvu tagamiseks. 

«Ainult koos kõigi hariduse osapooltega saame me anda õpetajatele kindluse karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes, vältides samas riiklikku ülereguleerimist ning säilitades võimalikult palju Eesti haridusele seni edu toonud paindlikkust ning koolide autonoomiat. Kui me nüüd neid hädavajalikke samme ei astu ja ühiseid kokkuleppeid ei sõlmi, siis mured õpetajate järelkasvuga aina süvenevad ja kannatab hariduse kvaliteet,» sõnas minister.

Karjäärimudel sai paika

Seni on osapooled jõudnud kokkuleppele neljaastmelises karjäärimudelis: 1. aste – alustav õpetaja; 2. aste – õpetaja; 3. aste – vanemõpetaja; 4. aste – meisterõpetaja. Astmetel liikumine kinnitab õpetaja töö tulemuslikkust töös õppijatega ning õpetaja pädevuste suurenemist ja eeldab kompetentside tõendamist. Kõik astmed ei ole iga kooli jaoks kohustuslikud.

Õpetaja karjääritee sõltub nii õpetaja kvalifikatsioonist ja eelistustest kui ka kooli, piirkonna ja riigi vajadustest teatava sisu ja keerukusega töö järele. Riikliku karjäärimudeli raames kehtestaks kooli pidaja edaspidi oma karjäärimudeli. Reedel on kavas osapooltega läbi arutada ja jõuda põhimõttelisele kokkuleppele astmetele vastavates palgakoefitsientides

21 kontakttundi nädalas

Leppe üheks osaks on ka õpetajate tööaeg ja töötingimused. Ettepanek on õpetaja koormuseks arvestada 21 kontakttundi töönädalas ning kõik õpetaja tööülesanded peaksid täistööajaga töötava õpetaja puhul mahtuma nädalas 35 tunni sisse. Kui õpetaja tööülesanded ei mahu 35 tunni sisse ning neid ei ole võimalik teha koolivaheajal, võiks õpetaja poolt antav kontakttundide arv olla proportsionaalselt väiksem, et õpetaja jõuaks täita oma tööülesandeid kokkulepitud aja sees. Õpetaja poolt antava tegeliku kontakttundide mahu kokkuleppimisel tuleb võtta arvesse iga juhtumi asjaolusid eraldi, pidades silmas õpetaja kogemust, tema õpetatavat ainet ning klasside ja rühmade suurust.

Haridusleppesse on välja pakutud, et kooli pidajal tuleb tagada piisav arv õpetaja ametikohti, lähtudes õppekavast ja õppekorraldusest ning õpilaste arvust. 1.-6. klassini oleks arvestuse alus 12 õpilast, 7.-9. klassis 11 õpilast ja gümnaasiumis 15 õpilast õpetaja kohta. Klassi suuruseks jääks endiselt 24 õpilast. Õpetajale mõistliku koormuse võimaldamiseks tuleks suuremate klasside puhul kaasata teine õpetaja või abiõpetaja. Täpsemalt lepitakse iga õpetaja tööajas ja töötingimustes kokku kollektiivlepingus või töölepingus.

Läbirääkimistel osalevad ministeerium, omavalitsused, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Koolijuhtide Ühendus ning erakoolide pidajad ja nende esindusorganisatsioonid.

Kohtumise järgselt annavad osapooled kella 16 ajal ka pressikonverentsi, mida saab jälgida ka ministeeriumi Facebookis.