Keelekümblus, põgenikud ja AI: õpetajate lõputööd muutuvad üha praktilisemaks

Tallinna Ülikooli magistrandid lõpetamisel Foto: Piret Räni

Õpetajad vajavad tänases tuulekiirul muutuvas maailmas kiireid ja töötavaid lahendusi päriselu probleemidele ning see tuleb teravalt esile ka magistritöödes, mis otsivad järjest enam vastuseid reaalsetele igapäevamuredele, kirjutavad Tallinna Ülikooli õpetajahariduse lektor Maile Käsper ja algõpetuse külalislektor Anne-Mai Näkk.

Lõputöödes eelistatakse uurida päevakajaliste sündmustega tihedalt seotud teemasid, millest tulenevat kasu saab üliõpilane igapäevatöös kohe rakendada, nähtus tänavustest Tallinna Ülikooli klassiõpetaja eriala magistritöödest.

Klassiõpetaja erialal kaitses sel kevadel magistrikraadi rekordiline arv, 30 üliõpilast, mida on mullusega võrreldes kaks korda enam. Suur hulk lõpetajaid tõi kaasa ka hulga põnevaid uurimisteemasid, mis pakuvad väärtuslikke teadmisi ja tõstatavad arutelupunkte.

Tehisintellekt – abimees või nuhtlus?

Näiteks pani sügisel jõustuv eestikeelsele õppele üleminek mitmed tulevased õpetajad uurima keeleõppe nüansse – sõnavara suurendamist keelekümblusklassides, lugemiskontrollide rolli lugemishuvi toetamisel, kirjutamisstrateegiate õpetamist ja paljut muud teemaga seonduvat.

Populaarsuselt teisel kohal särasid uurimisteemad, mis näitavad sügavat pühendumust luua kaasav ja toetav õpikeskkond kõikidele lastele olenemata nende taustast. Need uurimistööd aitavad tulevastel õpetajatel paremini toetada Eesti hariduseluga kohanevaid Ukraina lapsi ning pakuvad väärtuslikke teadmisi ja strateegiaid kogu Eesti haridussüsteemile.

Pronksmedali napsasid tekstigeneraatoritega seotud uurimused. Noored klassiõpetajad analüüsisid ChatGPT ja sarnaste tööriistade kasutamist õppetöös, tuues esile nii teema põnevuse kui ka probleemkohad.

Kas tegemist on väärtusliku abivahendiga, mis aitab õpetajatel toetada iga õpilase individuaalseid vajadusi, või pigem ohuga, mis dehumaniseerib õppeprotsessi? Uurimustest nähtus, et tekstigeneraatorid pakuvad uusi ja põnevaid võimalusi õppeprotsessi rikastamiseks. Siiski on oluline neid tööriistu kasutada vastutustundlikult ja eetiliselt, tagades selle, et õppeprotsessi keskmesse jääksid õpetajate otsused.

Tegevusuuring pakub kiireid lahendusi

Esile kerkis teinegi põnev trend: kolmandik uurimusi viidi läbi tegevusuuringutena. Antud uuringutüübi populaarsus põhineb just praktilisusel – uurija-praktik saab uuringutulemusi kohe oma õpetamispraktikas rakendada. Boonuseks on ka kiire tagasiside. Õpetaja näeb muutust õpilastes ja iseendas üsna kiiresti, mis aitab tal oma tööd pidevalt parandada ja kohandada.

Tegevusuuringute populaarsus magistritööde hulgas on positiivne suundumus, mis aitab leida teaduspõhiseid ja toimivaid lahendusi õpetamisprotsessis järjest enam esile kerkivatele uudsetele probleemidele ning luua seeläbi kaasava ja toetava õpikeskkonna kõikidele õpilastele.

Kuigi tänavuses magistritööde edetabelis domineerisid praktilised ja aktuaalsed teemad, ei jäänud varju ka traditsioonilised valdkonnad. Tulevaste õpetajate uurimistöödes leidis endiselt väärika koha didaktika ehk õpetamise õpetus, mis kinnitab efektiivse didaktilise lähenemise olulisust esimese ja teise kooliastme õpilaste õpetamisel.

«Maailm muutub kiiresti ja sama kiiresti peab arenema ka Eesti haridussüsteem, mis vajab pidevalt uusi, motiveeritud ja pädevaid õpetajaid. Praktilistele haridusteemadele teaduspõhiseid lahendusi otsivate õpetajate juurdekasv on suurepärane uudis Eesti haridusmaastikule, mis annab lootust, et ka tulevikus saavad lapsed kvaliteetse ja inspireeriva hariduse,» leiavad Maile Käsper ja Anne-Mai Näkk.

Kõigil Tallinna Ülikooli õpetajaõppe ja kasvatusteaduste erialadel sai tänavu diplomi 375 üliõpilast, neist 223 lõpetas magistriõpingud. Kaitstud lõputööd on täismahus saadaval keskkonnas etera.ee.