Tänavu on päästeamet Lõuna-Eestis riigikaitseõpetuse tundides koolitanud elanikkonnakaitse alal 1008 gümnasisti ja kutsekooli õppurit.
Elanikkonnakaitse alal on saanud õpet juba üle tuhande gümnasisti
Riigikaitselaagrites on koos Kaitseliidu ja vabatahtlikega koolitust antud kokku 1100 noorele. Juunikuu alguses koolitati elanikkonnakaitses 600 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijat.
Tänapäevases julgeoleku mõistes heitlikus maailmas on vaja kriisis hakkamasaamist ning ellujäämisoskusi lastele ja noortele varakult õpetada. «Noored on kriisikoolituste jaoks igati sobilikud, sest nad on kohe astumas iseseisvasse ellu ja peavad iseseisvalt ka kriisidega toime tulema,» ütles Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.
Tema sõnul on päästeametil hea koostöö riigikaitseõpetajate, kaitseväe ja naiskodukaitsega, kellega on päästjad leidnud tõhusad koostöövormid noorte kriisiteadlikkuse ja praktiliste toimetulekuoskuste parandamiseks.
Õpilased viiakse klassiruumist välja
Uustalu sõnul püütakse noorte harimiseks kasutada kaasahaaravaid ja eakohaseid meetodeid. Gümnaasiumites ja kutseõppeasutustes käivad päästeametnikud riigikaitseõpetuse tundides noortele kriisivalmidusest rääkimas. Hiljem kinnistatakse koolis räägitut välitingimustes riigikaitselaagris, kus korraldatakse elanikkonnakaitse teemalisi praktilisi harjutusi ja töötubasid.
«Teist aastat järjest Lõuna-Eesti koolidele riigikaitseõpetuse välilaagrites päästeameti elanikkonnakaitse praktilistel harjutustel ja töötubades antud oskused ja teadmised tulevad lisaks kriisisajale kasuks ka igapäevaelus,» ütles Lõuna maakaitseringkonna Tartu maleva staabiveebel Andrus Gross. «Osalejate tagasiside on olnud positiivne ja loodan, et kaitseliidu ja päästeameti hea koostöö riigikaitseõpetuse elanikkonnakaitseõppe välilaagrite läbiviimisel jätkub ning muutub iga aastaga paremaks.»
Kaitseväe ajateenijatele korraldatakse õppepäevi nende asukohas. «Sel aastal alustasime koostööd päästeametiga, kus päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroost käis spetsialist reservteenistuseks ettevalmistava loengusarja ühe osana ajateenijatele rääkimas elanikkonnakaitsest,» rääkis Kuperjanovi jalaväepataljoni veebel Taavi Muru. «Õppe eesmärk oli anda olulisemad teadmised ja oskused elanikkonnakaitsest kodaniku vaates, mis on üks osa laiapindsest riigikaitsest. Koostöös sujus väga hästi ja kindlasti projektiga jätkame.»
Õpilased on üllatavalt leidlikud
Teoreetiline koolitus sisaldab Eesti elanikkonnakaitse süsteemi, isikliku kriisivalmiduse, kodusete varude ja vahendite tutvustust. Samuti käsitletakse toimetulekut elutähtsate teenuste katkestustel, ohuteavitust, varjumist, kriisikommunikatsiooni ja ulatuslikku evakuatsiooni. Praktikas harjutatakse hakkamasaamist elutähtsate teenuste katkestustel, õpitakse leidma ohuinfot, koostama evakuatsioonikotti ja Ole Valmis! äppi kasutama.
«Nii gümnasistid kui ajateenijad on üllatanud oma leidlikkuse ning juba olemasolevate tõhusate kriisiteadmiste ja toimetulekuoskustega,» kiitis ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu. «Noored said ülesannetega sageli iseseisvalt hakkama ning piisas meie elanikkonnakaitse instruktorite väikestest juhistest, et õigel rajal püsida.»
Päästeamet tänab noorte koolitamiseks õla alla pannud tublisid koostööpartnereid Kuperjanovi jalaväepataljonist, Kaitseliidust, Naiskodukaitsest, Võrumaa Luutsniku ennetuskeskusest ja Saverna vabatahtlikust päästekomandost.
«Põhjustagu kriise loodusõnnetused, elutähtsate teenuste katkestused või sõjaolukord, on oluline kasvatada noorte usku riigi, kogukondade ja nende endi kriisiolukordades hakkama saamises, sest hirm ja abitustunne on kriiside lahendamise suurimad vaenlased,» võttis Uustalu kokku.