Riigikohus: riik ei pea pakkuma põhiharidust võõrkeeltes (2)

PM Haridusportaal
Copy
Riigikohus
Riigikohus Foto: Margus Ansu

Riigikohus selgitas esmaspäevases määruses, et põhiseadusest ei tulene õigust nõuda riigilt mitte-eestikeelse põhihariduse pakkumist.

Alates 1. septembrist jõustub seadusemuudatus, mille kohaselt on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Selle, 2022. aastal vastu võetud seadusemuudatuse ajendil pöördus enda ja oma lapselapse õiguste kaitseks kohtusse vanaisa, paludes kohustada riiki pakkuma Eesti venekeelse kogukonna lastele haridust nende emakeeles.

Halduskohus tagastas kaebuse, leides muuhulgas, et lapse õiguste võimalik riive on liiga hüpoteetiline, sest koolikohustus tekib alles viie aasta pärast. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et lapse kooliminek on praegu veel liiga kaugel. Lisaks pole halduskohtus võimalik vaidlustada seaduseid.

Arvestades, et koolikohustus tuleneb seadusest ning eestikeelsele haridusele ülemineku protsessi tagasipööramine oleks äärmiselt keerukas, on riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul kaebajad kohtusse pöördunud õigel ajal. Eelnevale vaatamata leidis ka riigikohus, et kaebus tuleb tagastada, kuivõrd lapselapsel ja teda esindaval vanaisal pole selles asjas kaebeõigust.

Riigikohus selgitas, et põhiseaduses sätestatud õigusest saada haridust ei tulene riigile kohustust pakkuda põhiharidust muus keeles kui eesti keeles. Teistes keeltes on võimalik õppida kas erakoolides või vähemusrahvuse õppeasutustes.

Rahvuskuuluvuse säilitamine on põhiseaduslik õigus. See on kaitstud ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Sellest tuleneb riigi kohustus mitte takistada oma emakeele õppimist ja kasutamist. Siiski ei saa ka sellest tuletada riigi ega omavalitsuste kohustust pakkuda muukeelset haridust riigi- ja munitsipaalkoolides. Seega ei ole kaebajatel õigust nõuda riigilt põhihariduse pakkumist vene keeles.

Tagasi üles