Just sellisteks loovateks lahendusteks soovibki Jan-Erik ettevalmistust saada: «kui vähegi võimalik, siis ma sooviksin tulevikus ise kaasa aidata sellistele projektidele.»
Innovatiivne tehnoloogia on säästliku kaevandamise tulevik
Selleks, et lahendada inimkonna ees seisvaid reaalseid probleeme, on oluline rakendada innovatiivseid tehnoloogiaid. Noore tudengi sõnul ei piirdu kaasaegne mäendus suurte kallurautode ja lõhkamistega, tänapäeval on tegemist kõrgtehnoloogilise tööstusharuga, kus ka IT-oskused on möödapääsmatud.
«Meil oli aines «Mäemasinad» ülesanne leida ning tutvustada 10 erinevat tulevikutehnoloogiat mäenduses. Esitlustest jäid kõige enam silma infosüsteemid, mis on võimelised eri tehnoloogiate abil looma kaevandusest ühtse mudeli ja näitama kõike, alates karjääri kujust reaalajas ning masinate liikumisest kuni tulevaste ilmastikuoludeni ja kaevetöid mõjutada võivate riketeni maapinnas,» kirjeldab Jan-Erik kaevanduse planeerimise tulevikutehnoloogiat.
Veel toob noormees näite uudsest patareitehnoloogiast, mis töötab tuumareaktsiooni põhimõttel ning on võimeline ilma laadimiseta masinaid elektriga varustama mitukümmend aastat.
«Olen näinud oma silmaga müüontomograafi prototüüpi, mis asub Tartus. See on tulevikutehnoloogia, mis võimaldab kosmiliste kiirte abil näha mitme kilomeetri sügavusele maa alla. Seda on näiteks kasutatud Giza püramiidide analüüsiks, mille tulemusena leiti hulk käike, mida varem polnud avastatud,» räägib teise kursuse tudeng.
Hetkel on Maa keset väikest jääaega
Tavainimesele ulmelisena tunduvate ideede ja tehnoloogia rakendamiseks tuleb aga esmalt mõista planeedi toimimist. Maa süsteemide tudengid saavad laiapõhjalise arusaama planeedi ajaloost, mis on oluline näiteks kliimamuutuste mõistmisel ja lahenduste leidmisel.