Kohtus haridusministeeriumiga sõdinud Andrei Kante sai kaotuse osaliseks

Tallinna endine abilinnapea Andrei Kante. Foto: Sander Ilvest

Haridus- ja teadusministeeriumi dokumendiregistris olnud kirja tõttu riigi kohtusse kaevanud Tallinna endine abilinnapea ja Lasnamäe Vene gümnaasiumi eksjuht Andre Kante sai kaotuse osaliseks.

Vaidlus sai alguse 2022. aasta märtsis, kui haridusministeeriumini jõudis info, et Lasnamäe Vene gümnaasiumi seintel on üleval vene riigitegelaste portreed, samuti tunti muret, et äkki toimub koolis Venemaa riigipea Vladimir Putinit soosiva mõtteviisi kujundamine.

Meedia haaras kinni

Ministeerium saatis kirja edasi Lasnamäe Vene gümnaasiumile, ühtlasi avaldus see ka ministeeriumi dokumendiregistris. Sealt korjas teema üles meedia ja kajastas seda.

Kante leidis, et toimunu oli tema au ja head nime teotav ja palus lükata ümber väärad faktiväited, et hageja korraldusel on Lasnamäe Vene gümnaasiumi seintel üleval vene riigitegelaste portreed; hageja eestvedamisel toimub Venemaa riigipea Vladimir Putini poliitika suhtes toetava meelsuse kujundamine Lasnamäe Vene gümnaasiumis ning hageja toetab Vladimir Putini poliitikat ja Ukraina-vastast sõjalist tegevust.

Haridus- ja teadusministeerium vaidles vastu, et Kante toodud väiteid ei ole ministeerium öelnud, veelgi enam, ka ministeeriumisse laekunud ja koolile edasi saadetud kirjas neid sellisel kujul polnud.

«Ka on meelevaldne ministeeriumi seostamine erinevates meediaväljaannetes ja internetiportaalides avaldatud hilisemate artiklite ja nendele lisatud kommentaaridega. Neis väljaannetes avaldatud väidete ümberlükkamiseks pidi hageja pöörduma meediaväljaande või vastava kommentaari avaldanud isiku poole. Hageja oli avaliku elu tegelane, kes pidi taluma suuremat tähelepanu ja kriitikat, märkis haridusministeerium.

Esimene kohtuaste andis võidu Kantele

Harju maakohus rahuldas mullu aprillis hagi osaliselt, kohustades haridusministeeriumi ümber lükkama 2022. aasta 17. märtsil koolile saadetud kirjas Kante kohta avaldatud ebaõiged faktiväited.

Veel kohustas maakohus ministeeriumi avaldama valeväidete ümberlükkamiseks sellekohane teade oma dokumendiregistris ja teatama omal kulul Delfi Meedia ASile, et ministeeriumi edasi saadetud kirjas Lasnamäe koolile on Kante kohta avaldatud faktiväited valed, ning taotlema Kante kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist eesti keeles internetiportaalis epl.delfi.ee, vene keeles internetiportaalis rus.delfi.ee ning eesti keeles Facebookis Eesti Päevalehe kontol.

Maakohus mõistis ministeeriumilt Kante kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras, samuti varalise kahju hüvitise 1404 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni võlgnevuse tasumiseni.

Ringkonnakohus faktiväiteid ei leidnud

Nüüd oli haridusministeeriumi kord pöörduda ringkonnakohtusse, mis tühistas maakohtu otsuse osaliselt. Teise astme kohus tühistas maakohtu lahendi, millega maakohus hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldas, küll aga jäi jõusse Kantele hüvitise maksmise kohustus, kuna kohtu hinnangul olid ministeeriumi edasi saadetud kirjas koolile au teotavad väärtushinnangud Kante aadressil.

Ringkonnakohus selgitas, et ministeeriumile tulenes seadusest tulenev õigus teha koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet. «Isegi siis, kui kostja ei tõendanud tema poole pöördumise fakti, oli tal õiguslik alus olukorda kontrollimata pöörduda kooli poole, selgitades pöördumise eesmärki, milleks oli mure tundmine kooli pärast, ja pakkuda välja oma meedet vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks koolis,» märkis ringkonnakohus.

Samas leidis ringkonnakohus, et haridusministeerium, kirjeldades oma pöördumises kooli keskkonda, andis Kante kohta negatiivse väärtushinnangu, mille järgi oli Kantel soosiv suhtumine Venemaa poliitikasse ja tegevusse Ukrainas. «Tegemist oli negatiivse hinnanguga, mis kahjustas hageja mainet,» märkis ringkonnakohus, lisades, et seaduse järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

«Pöördumises kirjeldatud asjaolud olid selle koostamise ajal avalikkuse kõrgendatud huvi all, mida kostja oleks pöördumise sõnastamisel pidanud arvestama või kahtluse korral kehtestama kirjale kohe juurdepääsupiirangu,» lisas ringkonnakohus.

Riigikohus tühistas mõlemad kohtulahendid

Nii haridusministeerium kui ka Kante otsustas ringkonnakohtu otsuse peale esitada kassatsioonikaebuse riigikohtusse, mis otsustas kolmapäeval avaldatud otsusega tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu lahendid ja jätta Kante algne kaebus täies ulatuses rahuldamata. Samuti tuleb Kantel kanda kogu kohtuprotsessi menetluskulud, seda ka ministeeriumi eest.

Kolleegium on sarnaselt ringkonnakohtuga seisukohal, et kiri ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid Kante kohta. Koolile adresseeritud kiri kandis pealkirja «Soovitused», sellega pöörduti kooli direktori kohusetäitja poole tema nimega. «Kiri sisaldas teavitust kolmandalt isikult saabunud märguande kohta – pöörduja tundis muret koolikeskkonna turvalisuse pärast – ning soovitusi kooli tegevuse ja abinõude kohta vägivallavaba koolikeskkonna kujundamisel. Kirjas ei leidu ühtegi väidet nimeliselt hageja kohta,» märkis riigikohus.

Ühtlasi leidis kõrgeim kohtuaste, et haridusministeerium ei avaldanud oma kirjas Kante kohta ka ebakohaseid väärtushinnanguid. «Seaduse alusel nõude rahuldamine eeldab, et ebakohase väärtushinnanguga oleks teotatud konkreetse isiku au. Kirjas ei esitatud aga ühtegi isikustatud väidet ega hinnangut hageja kohta. Ainuüksi kirja alguses olevas pöördumises «Austatud Lasnamäe Vene gümnaasiumi direktori kohusetäitja Andrei Kante» hageja nimele viitamisest ei saa järeldada, et kirjas sisaldusid väärtushinnangud just hageja kui konkreetse isiku kohta,» märkis riigikohus.