ASI SELGE: õppekohustuse iga tõuseb 18. eluaastani

Õppimine. Foto on illustratiivne. Foto: Fotokonkurss «Õppimine on IN».

Haridus- ja teadusministeerium tutvustab kolmapäeval peagi valitsuse ette jõudvaid uuendusi, mis on vajalikud õppekohustuse ea tõstmise reformi tegemiseks.

Põhilised seadused, mida muudatused puudutavad, on haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kutseõppeasutuse seadus. Muudatuse jõustumisel kestab õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.

Kavandatud on, et õppimiskohustus hakkaks kehtima neile õpilastele, kes 2025/2026. õppeaastal alustavad õpinguid 9. klassis.

Liiga palju kesise haridusega noori

Muudatused on sündinud huvigruppidega koostöös, kes on ühiselt tõdenud, et tööturul läbilöömiseks on põhiharidusest vähe. Majanduse elavdamiseks on vaja tööturule rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks peab tõstma Eesti elanike keskmist haridustaset.

Praegu ei jätka oma haridusteed igal aastal ligi 700 põhikoolilõpetajat ning sama suur hulk langeb esimesel põhikoolijärgse hariduse omandamise aastal välja. Õppimiskohustuse ea pikendamise reformi tulemusel muutub õpe paindlikumaks, kutsehariduses suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse nelja-aastased õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le, mis peaksid õppe konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks muutma.

Õppimiskohustuse ea pikendamise reformi tutvustavad kolmapäeval kell 10 Tallinnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu ja kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige.