Uuring: koolipidajad vajavad suuremat tuge haridusjuhtide arenguks

PM Haridusportaal
Copy
Klassiruum. Pilt on illustratiivne.
Klassiruum. Pilt on illustratiivne. Foto: Dids/Pexels

Haridusasutuste juhtide arengusse on vaja panustada süsteemsemalt ja läbimõeldumalt ning kohalikud omavalitsused vajavad selleks suuremat tuge, selgub Kantar Emori uuringust.

«Kohalikke omavalitsusi küsitledes nägime, et koolipidajatena nad üldiselt mõistavad enda rolli haridusjuhtide professionaalse arengu toetamisel,» tõi Kantar Emori uuringuekspert Anna Karolin esmalt välja.

Tema sõnul pakutakse võimaluste piires haridusjuhtidele tuge igapäevase suhtluse kaudu ja aidatakse probleeme lahendada, hoitakse juhte ühises inforuumis ja pakutakse võimalusi kogemuste jagamiseks ja aeg-ajalt enese täiendamiseks.

Süsteemne tugi puudub

Samal ajal näitasid tulemused, et kuigi enamikes omavalitsustes viiakse juhtidega läbi arenguvestlusi, on puudujääke haridusjuhtide arengu süsteemsel toetamisel. «Vähe on läbimõeldud arengueesmärkide seadmist, eesmärkide elluviimise ühist jälgimist ja peegeldamist, samuti konkreetseid tegevusplaane ja nende elluviimist. Tippjuhtide arengu toetamine on Eestis täiesti tavapärane. Miks ei võiks samamoodi mõelda ka haridusasutuste juhtide toetamisest, kes on sageli veel suuremate organisatsioonide eesotsas?» küsis Karolin.

Eesti koolide ja lasteaedade juhte värbavad, juhivad ja toetavad kohaliku tasandi haridusspetsialistid. Suures enamuses 82 protsenti on tegu magistrikraadiga ametnikega, kellel on kas haridus-, sotsiaal- või humanitaarvaldkonna taust ning kelle tööstaaž selles ametis on keskmiselt 6,4 aastat. Enamasti vastutavad kõigi haridusteemade eest ühes vallas üks kuni kaks inimest. Suuremates valdades ja linnades on koole ja lasteaedu ning seega ka nende eest vastutavaid ametnikke rohkem. Keskmiselt vastutab üks inimene 14 haridusasutuse ja -juhi eest.

Iseloomulik on, et hariduse eest vastutaval ametnikul on lisaks veel mõni valdkond, mille eest hoolt kanda. Kõige sagedamini on nendeks kultuur, noorsootöö jne, sagedamini on see nii väiksemates omavalitsustes. Prioriteetsete ülesannete rohkus ja ajapuudus tuli uuringus esile ka kui kõige olulisem takistus haridusjuhtide toetamisel. Väiksemate omavalitsuste tööd pingestab lisaks mitme valdkonna väljakutsetele ka surve haridusvõrgu korrastamiseks.

Pea pooled tunnistavad puudusi

57 protsenti küsitletutest hindas enda oskusi ja teadmisi haridusjuhtide toetamisel piisavaks, ent 43 protsenti nentis oskustes ja teadmistes puudusi. Vestlustes eristati sageli hariduse juhtimise alaseid teadmisi ning juhi professionaalset arengut toetavaid oskusi. Ühe lahendusena on koolipidajad pakkunud välja näiteks välise coachingu võimaldamist.

«Uuring kinnitas, et suur osa koolipidajaid on avatud oma teadmisi ja oskusi täiendama, et neist saaks kasvada koolijuhile vääriline arengupartner,» kommenteeris Heateo Haridusfondi portfellijuht Kadri Väljaste.

«Lisaks arengueesmärkide seadmise ja jälgimise oskustele oleks vaja kogemuste jagamist, kuidas märgata võimekaid tulevasi juhte ja nende karjääriteekondi soodustada,» tõi Väljaste näiteid teemadest, milles koolipidajad teadmisi ja tuge vajavad.

Heateo Haridusfond saab kaasa aidata ja koondada erasektori parimad juhtimisalased praktikad koolipidajat toetavaks abimaterjaliks. Vastutus nende ellurakendamise eest on siiski koolipidajal, kelle roll hariduskvaliteedi tagamisel on väga suure kaaluga. «Koolijuhtide professionaalse arengu toetamine on võimalus levitada arengule suunatud mõtteviisi ning toetada nii õpetajate kui õpilaste heaolu,» rõhutas Väljaste.

Kantar Emor küsitles detsembris ja jaanuaris 45 kohaliku omavalitsuse hariduse valdkonda koordineerivaid ametnikke ehk koolipidaja esindajaid, uuringule vastas 51 inimest. Uuringu tellinud Heateo Haridusfond on Heateo Sihtasutuse juhtimisel tegutsev filantroopiafond, mille eesmärk on anda hoogu algatustele, mis aitavad lahendada Eesti üldhariduse suurimaid sõlmküsimusi. Fondi asutasid 2018. aastal Martin Villig, Taavet Hinrikus, Bolt ja Wise koos uue põlvkonna ettevõtjatega. Tänaseks on enam kui 50 ettevõtjat panustanud fondi kokku 3 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles