Ministeerium loodab haridusleppe läbirääkimisi kõigi osapooltega jätkata

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas avaldas lootust, et kõik osapooled jätkavad siiski haridusleppe läbirääkimisi. Foto: Mihkel Maripuu

Kui Eesti Linnade ja Valdade Liit teatas teisipäeval, et ei jätka haridusleppe läbirääkimisi, siis haridus- ja teadusministeerium kinnitas kolmapäeva varahommikul, et leppe algtekst on valmis ja nemad on valmis läbirääkimisi osapooltega jätkama.

Ministeeriumi kinnitusel sõnastasid haridusleppe osapooled ettepanekud õpetajate töö- ja palgatingimuste, karjäärimudeli ning koormuse arvestuse kohta. Ettepanekuteks on kehtestada neljaastmeline õpetajate karjäärimudel ja sellele vastavad palgaastmed, leppida kokku õpetajate ja õpilaste suhtarvus ning kehtestada koolidele uus rahastusmudel. Neid ettepanekuid asutakse läbi rääkima 20.–21. mail Tartus.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnas, et tegemist on haridusleppesse koondatud esialgsete ideaalpõhimõtetega, mida hakatakse osapooltega nüüd läbi arutama.

«Usun, et kõik mõistavad, et ainult ühiselt koos kõigi hariduse osapooltega saame me anda õpetajatele kogu ametit läbiva kindluse nii karjäärivõimaluste, töötasu kui ka koormuse suhtes, tagada õpetajatöö väärtustamise ning õpetajate järelkasvu. Loomulikult saab riik kõiki nõudeid ka ülevalt alla kehtestada, ent üldhariduse eest vastutavaid osapooli on rohkem kui üks – õpetajate järelkasvu eest vastutavad ühiselt kõik koolipidajad,» sõnas minister ja avaldas lootust, et kõik omavalitsused tulevad siiski uuel nädalal laua taha, vaatamata sellele, et nende esindusorganisatsioon soovib läbirääkimistest õpetajate järelkasvu lahendamiseks hoiduda.

Näiteks on Tallinna linn meediale kinnitanud, et nad jätkavad läbirääkimistel osalemist.

Neljaastmeline karjäärimudel

Läbirääkimistel tuleb arutlusele neljaastmeline karjäärimudel ja sellele vastavad palgamäärad. Õpetaja karjäärimudel hakkaks koosnema neljast astmest: esimene aste on alustav õpetaja, teine aste on õpetaja, kolmas aste on vanemõpetaja ja neljas aste on meisterõpetaja. Töörühmas välja pakutu järgi oleks alustaval õpetaja palgakoefitsent 1, õpetajal 1,2, vanemõpetajal 1,4 ja meisterõpetajal 1,6. Koolijuht korraldaks riiklikult kokku lepitud põhimõtete järgi karjäärimudelist lähtuva oma kooli karjäärimudeli.

Koormusarvestuse osa oleks ka õpilaste arv ehk kuidas omavalitsused arvestavad õpetajate ametikohti. Töörühmas pakuti välja, et 1.–6. klassini oleks see 12 õpilast, 7.–9. klassis 11 õpilast ja gümnaasiumis 15 õpilast õpetaja kohta. Klassi suuruseks jääks endiselt 24 õpilast. Koormusarvestuse töörühm soovitas õpetaja koormuseks arvestada 21 õppetundi töönädalas ning õpetaja täistööaja kestus oleks seitse tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Rahastusmudeli töörühma ettepanek oli panna kõik haridustoetused kokku ja anda omavalitsustele üle. Riigi haridustoetuse puhul võiksid töörühma arvates kehtida ühesugused põhimõtted kõikidele kooli pidajatele.

Haridus- ja teadusministeerium on algatanud läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks. Haridusleppe sõlmimise eesmärk on anda õpetajatele kogu ametit läbiv kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes, vältides samas riiklikku ülereguleerimist ning säilitades võimalikult palju Eesti haridusele seni edu toonud paindlikkust ning kooli pidajate ja -juhtide autonoomiat. Läbirääkimiste lõpptulemusena peaks sündima pikaajaline hariduslepe aastateks 2025–2027. Hariduslepe on hea tahte kokkulepe.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL-i) juhatus arutas teisipäeval haridus- ja teadusministeeriumi algatatud haridusleppe läbirääkimiste senist protsessi ja otsustas, et liit ei jätka haridusleppe läbirääkimisi.

Liit on haridusleppe ühe probleemkohana näiteks välja toonud, et ministeeriumi saadetud töödokumendid on märkega «AK» ehk ametkondlikuks kasutamiseks. Liidu hinnangul ei saa aga avatult ja ausalt sellisel teel kokkuleppeid sõlmida.