/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/15/16005424t1ha81f.jpg)
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Keskerakond esitavad teisipäeval umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, heites talle ette suutmatust lahendada haridussüsteemis kuhjunud kriise.
EKRE ja Keskerakond asuvad haridusminister Kristina Kallast umbusaldama (4)
EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on saanud selgeks, et mida kauem Kristina Kallas ametis on, seda hullemasse kriisi ta Eesti haridussüsteemi tõukab. «Tal pole ei pikka ega lühikest plaani. Ta ei suuda lahendada ühtegi probleemi, küll aga tekitab neid juurde,» ütles Helme.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats juhib tähelepanu, et minister ei ole muuhulgas suutnud tagada kolme kuu jooksul palgatõusu jõudmist õpetajate pangakontole ega saa hakkama haridustöötajate järelkasvu korraldamisega.
«Ainuüksi Tallinnas ja Narvas on ministeeriumi andmetel puudu 586 lasteaiaõpetajat ja 749 kooliõpetajat, millele lisanduvad ka mitmed teised omavalitsused. Selle asemel, et aidata lasteaedadel ja koolidel, nagu ka nende pidajatel ehk omavalitsustel, seda probleemi lahendada, ähvardab haridusminister, et kui 1. septembril ei ole koolis piisavalt kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid klassi ette panna, peavad selle eest oma töökohaga vastutama kooli- ja omavalitsusjuhid,» rääkis Laats.
Umbusaldusavalduses heidetakse Kallasele ette ka seda, et ministeeriumi ning haridus- ja noorteameti tegevuse koordineerimatuse tagajärjel lõppesid tänavu läbikukkumisega nii ühiskatsed riigigümnaasiumidesse pääsemiseks kui ka 9. klassi eesti keele e-katseeksamid.
«Kristina Kallas ei ole toimunu pärast õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ees isegi vabandanud. Näiteks Leedu haridus-, teadus- ja spordiminister ning aseminister astusid analoogsete vigade tõttu selle aasta aprillil ametist tagasi. Kristina Kallas on informatsiooniga manipuleerinud ja haldussuutmatust ilmutanud paljudel teistelgi juhtudel. Näiteks õigustades Toila gümnaasiumi sulgemist valeväitega, et Jõhvi gümnaasium, kuhu õpilased peaksid seejärel õppima asuma, on eestikeelne kool. Ka jaanuarikuist õpetajate streiki oleks olnud võimalus vältida,» seisab avalduses.
«Usaldus puudub ka Kristina Kallase edasiste tegevuste puhul. Mitte midagi ei ole teada ministri plaanide kohta hädasti reformimist vajavas kõrgharidusõppes. Kutseõppe maine parandamiseks puudub plaan, ehkki kõrg- ja kutseharidussüsteemis pakutav õpe ei vasta juba ammu ühiskonna vajadustele,» lisavad allakirjutanud.