Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas määras toetuse 14 omavalitsusele 18 maapiirkonnas tegutseva 1.-6. klassilise algkooli pidamiseks.
Vaata, millised maakoolid pääsesid haridusministeeriumi rahapaja äärde
Kallase sõnul on riigi huvides väikekoolid elujõulisena hoida ning loodud klassipõhise rahastamismudeliga toetusmeede aitab omavalitsustel väikeseid algkoole pidada.
«Vähemalt kuni kuuenda klassini peaksid lapsed saama käia koolis oma kodu lähedal. Väikekoolid on olulised nii laste hariduse kui ka tervise huvidest lähtuvalt,» sõnas minister. «Seekord toetasime 18 kooli, kuid kokku võib toetustingimustele vastavaid väikekoole olla järgmiseks aastaks üle 30, toetus jätkub ka järgnevatel aastatel.»
Riigi täiendavat toetust said kohalikud omavalitsused taotleda maapiirkondades 1.-6. klassiliste algkoolide või tegevuskohtade toetuseks, kus õpib sel õppeaastal statsionaarses õppes 20-89 õpilast. Toetuse saamiseks tuli omavalitsusel esitada ministeeriumile taotlus, kus kinnitati haridusvaldkonna arengukavas kokkulepitud eesmärkide poole liikumist ning taotlusega hõlmatud kodulähedase algkooli säilitamist.
Toetust saavad koolid:
Konguta kool - 49 320 eurot
Valguta lasteaed-algkool - 67 529 eurot
Suuremõisa lasteaed-algkool - 49 320 eurot
Tahkuranna lasteaed-algkool - 82 235 eurot
Neeme kool - 88 601 eurot
Sadala kool - 62 612 eurot
Siimusti lasteaed-algkool - 62 139 eurot
Vihasoo lasteaed-algkool - 96 988 eurot
Kõmsi lasteaed-algkool - 49 320 eurot
Kergu lasteaed-algkool - 74 870 eurot
Pärnujõe kool - 61 920 eurot
Suure-Jaani kool - 49 320 eurot
Põltsamaa ühisgümnaasium - 117 066 eurot
Pikavere mõisakool - 68 116 eurot
Kaali kool - 94 310 eurot
Kernu põhikool - 105 160 eurot
Käru põhikool - 85 762 eurot
Retla-Kabala kool - 49 320 eurot
Toetust eraldatakse kohalikule omavalitsusele üheks kalendriaastaks ning see on mõeldud selleks, et tagada väikekoolides klassiõpetajate ja tugispetsialistide olemasolu ning kindlustunne tuleviku osas. Koolid, mis alustavad kuueklassilistena tegevust alates sügisest, saavad toetust taotleda 2025. aasta taotlusvoorust. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga on kodulähedaste algkoolide toetuse meede kinnitatud aastateks 2024-2026.
Kodulähedaste maakoolide toetusmeetme loomine lepiti kokku valitsuse koalitsioonileppes. Kodulähedase õppe tagamiseks on ka ühiskondlik kokkulepe - haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021-2035 ütleb, et haridus peab olema kättesaadav ja ligipääsetav ning kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tuleb tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises astmes.
Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sealhulags kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, näiteks transpordi.