Täiskasvanud õppijate hulk saavutas rekordilise taseme

Õpikud ja töövihikud. Pilt on illustratiivne Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Statistikaameti värskete andmete põhjal osales 2023. aastal tasemeõppes või koolitustel 23,2 protsenti Eesti 25–64-aastastest elanikest, mis on läbi aegade rekordiline tase ning 2,1 protsendipunkti enam kui 2022. aastal.

Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Ena Drenkhan märkis, et tegemist on väga hea tulemusega ja see näitab, et enesetäiendamise võimalused on üha paindlikumad ja paremini kättesaadavad. Ta tõi näiteks veebikursuste osakaalu suurenemise, riikliku täienduskoolitustellimuse ja ülikoolide mikrokraadiprogrammid. «Inimesed harjusid Covid-19 pandeemia ajal veebiõppega ja suur osa on jäänudki järjepidevalt veebiõppe võimalusi kasutama.»

Eesti ühe suurema eratäienduskoolitusasutuse Juunika Koolituse juhi Raul Ennuse sõnul saab õppijate hulga kasvu põhjendada ka majanduskeskkonnaga kohanemisega teatud sektorites – firmad on kriisiga kohanenud ja lõpmatuseni ei saa koolitusi edasi lükata.

Elukestvas õppes osalemine on kasvanud eelkõige koolitustel osalemise tõttu, tasemeõppes õppimise määr on jäänud samaks. Keskmine õppija on 35-aastane eestlasest kõrgharidusega naine, kes osaleb koolitustel. Rohkem õpivadki naised ja eestlased.

2022. aastal osales tasemeõppes või koolitustel 21,1 protsenti Eesti 25–64-aastastest inimestest. Selle näitajaga ületati Covid-19 eelne osalemise määr, mis oli 20,1 protsenti aastal 2019. Pandeemia-aastatel täiskasvanud õppijate hulk mõnevõrra vähenes – 2020. aastal oli osalemise määr 17,1 protsenti ja 2021. aastal 18,4 protsenti.