Omavalitsused taunivad valitsuse poolikuid lubadusi õpetajate palgaraha osas

Raha. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei peab taunitavaks olukorda, kus ministeerium ja valitsus on andnud õpetajatele nende alampalga tõstmiseks poolikuid lubadusi, samas kui kulud ei ole riigieelarves kaetud.

Kuigi aprill hakkab juba poole peale jõudma, ei ole omavalitsuste eelarvetesse jõudnud riigi poolt õpetajatele lubatud mahus palgakasv. Õpetajate töötasu alammäära kinnitamisega ja riigieelarve muudatusega ei kiirustata.

Kuna riigikogus on õpetajate palgatõusu eelnõu läbinud alles esimese lugemise ja õpetaja töötasu alammäära ei ole 1803 eurolt 1820 eurole määrusega kinnitatud, ei pruugi kõigil omavalitsustel olla võimekust õpetajatele töötasu kõrgemas alammääras välja maksta. Seda põhjusel, et omavalitsustele pandud kohustuste täitmiseks vajalik raha pole veel omavalitsuste eelarvetesse jõudnud ning lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide täiendavat tööjõukulude kasvu ei ole üldse veel riigieelarvesse planeeritudki.

«Oleme korduvalt ministeeriumi ja valitsuse tähelepanu pööranud olukorrale, et ainus õiguslik dokument, millele omavalitsused saavad tugineda 2024. aasta õpetajate alammäära maksmisel, on riigikogus vastu võetud 2024. aasta riigieelarve. Taunitav on olukord, kus ministeerium ja valitsus on andnud õpetajatele poolikuid lubadusi, samas kui kulud ei ole riigieelarves kaetud,» ütles Trei.

Asedirektor märkis, et Eesti Linnade ja Valdade Liit on teinud riigikogule ettepaneku riigieelarve seaduse muudatusega lahendada ka lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palgakasvuga seonduv. Kuna üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäära soovitakse suurendada pärast seda kui eelarve on vastu võetud ja õpetajate töötasu alammäär on õiguslikult seotud nii lasteaiaõpetajate kui ka tugispetsialistide töötasude alammääradega, siis on omavalitsustele tekitatud täiendavaid kulusid 2024. aastaks ligi 2,2 miljonit eurot.