Lapsi lihtsalt pole: üldhariduskool vajab uusi tegevusmudeleid
7. aprill 2024, 11:18
Arenguseire Keskus toob vastilmunud aastaraamatus välja, et 2040. aastaks on Eestis 13 protsenti vähem kooliealisi lapsi kui 2022/2023. õppeaastal, seejuures Tallinna ja Tartu koolides õpilaste arv statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab, mis tähendab, et mujal Eestis väheneb kooliealiste laste hulk rohkemgi kui 13 protsenti.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi välja, et õpetajate puudus süveneb Tallinnas ja Tartus, kuid suurtest linnadest väljaspool asuvates omavalitsusüksustes hakkab järjest rohkem õpetajaid üle jääma.
«Õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamise kõrval on oluline otsida lahendusi, kuidas õpetajate piirkondlikku üle- ja puudujääki tasakaalustada. Muu hulgas on vaja läbi mõelda, kuidas me saame tulevikus suurlinnadest väljaspool olevaid õpetajaid paremini kaasata,» ütles Danilov.
Veebiõppest pole pääsu
Arenguseire Keskus toob aastaraamatus välja, et üks võimalus on õpetajate jagamine koolide vahel ning veebiõppe laialdasem rakendamine. «Eestis on häid näiteid, kuidas maakoolide õpetajad suudavad ka teisest Eesti maapiirkonnast õpilasi veebi kaudu juhendada,» sõnas Danilov ning lisas, et selleks on vaja koolidel ja omavalitsusüksustel teha koostööd, ühildades tunniplaane, tagades vajalikud IT-lahendused või korraldades õpetajate liikumist mitme kooli vahel. «Tuleb arvestada sedagi, et veebiõpe peab olema õpilasi kaasav ja interaktiivne, mitte lihtsalt kuiv loeng veebi vahendusel,» rõhutas ta.
Koolivõrgu korrastamine on õpetajate järelkasvu tagamiseks paratamatu, ent see ei pea tingimata tähendama väikekoolide sulgemist. Arenguseire Keskus soovitab hõrealade puhul multifunktsionaalseid ja energiasäästlikke kogukonnamajasid, kuhu mahuksid tegutsema nii väike kodulähedane kool kui ka teised kogukonnale olulised teenused.
KOV-idele ühised koolid
Aastaraamatus juhib Arenguseire Keskus tähelepanu, et lahendamist vajab küsimus, kas ja kuidas saaks omavalitsused (KOV) põhjendatud juhtudel pidada ühist kooli. Näiteks praegu saavad kohalikud omavalitsused pearaha süsteemi alusel üksteisega arveldada, kui ühes omavalitsusüksuses elav laps käib koolis teises omavalitsusüksuses. Samas puuduvad lahendused, kuidas omavalitsused saaks ühiste kooli- või kogukonnamajade rajamisel teha koostööd ja jagada kulusid.
Aastaraamatus tuuakse välja, et õpetajate nappuse ja kvalifikatsiooni ning koolivõrgu küsimuste varjus on aset leidmas õppimisprotsessi muutumine. Levimas on hübriidõpe, ka Eestis on juba edukalt katsetatud näiteks koduõppepäevi ja e-õpet gümnaasiumi tasemel. Teine trend on tehisarul põhinevate õpirakenduste kasutuselevõtt, mis vähendab õpetaja rolli teadmiste edastajana ja suurendab tema rolli mentorina ja arutelude juhina. “Üleminek vanalt uuele peab olema sujuv ja leidma aset üle kõigi koolide. Paraku varitseb siin oht, et võimekamad, teisisõnu paremate haridussisenditega koolid lähevad kiiresti ees ja paljud teised jäävad maha, süvendades Eestis juba täheldatavat hariduslikku kihistumist,” võttis Danilov kokku peamised riskid.
Arenguseire Keskuse aastaraamat käsitleb 2023. aastal uuritud majanduslikke ja ühiskondlikke trende. 2023. aastal olid Arenguseire Keskuse fookuses rohepööre ja õpetajate järelkasv, samuti Ukraina sõjapõgenikega seonduvad pikaajalised mõjud. Aastaraamatuga saab tutvuda keskuse veebis https://arenguseire.ee/raportid/arenguseire-keskuse-aastaraamat-2023/ .
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib erinevatel teemadel läbi uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.