Narva: puudu on kümned piisava eesti keel oskusega haridustöötajad

Messurme Pissareva sõnul pole Narval piisavalt eesti keelt oskavaid õpetajaid Foto: Ilja Smirnov

Narva linnavalitsus kirjeldas neljapäeval haridus- ja teadusministeeriumile saadetud pöördumises tegelikku olukorda linna haridusasutustes ja valmisolekut viia ellu eestikeelsele õppele ülemineku kava, märkides muuhulgas, et vaatamata pingutustele on jätkluvalt puudu kümned piisava keeleoskusega haridustöötajad.

Pöördumises kirjeldatakse üksikasjalikult Narva linnavalitsuse Kultuuriosakonna analüüsi tulemusi, mis viidi läbi tänavu jaanuaris ja veebruaris. Samuti antakse aru, milliseid samme on astutud eesti keelele kui õppekeelele ülemineku ettevalmistamiseks, milline on Narva lasteaedade ja koolide praegune valmisolek ning millised on suurimad probleemid ja riskid, mis võivad tekkida uue õppeaasta alguses.

Toimub hoogne keeleõpe

Linnavõimu kinnitusel on Narva võtnud mullu septembrist kuni tänavu jaanuarini ja ka praegu arvesse kõiki haridus- ja teadusministeeriumi meetmeid ja soovitusi haridusasutuste eesti õppekeelele ülemineku kava kohta. Praeguseks on 48 kooliõpetajat ja 44 lasteaiaõpetajat läbinud haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudi korraldatud keelekursused, üheksa kooliõpetajat ja 18 lasteaiaõpetajat õpivad veel keelt.

Narva abilinnapea Messurme Pissareva sõnul on senini tehtud juba palju tööd, aga lõplikku pilti veel ei ole, sest osa õpetajaid jätkab keeleõpet.

Jaanuaris korraldas linnavalitsus mitu kohtumist lasteaedade juhtidega, et analüüsida lasteaedade valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks, koostada edaspidine prognoos ja planeerida personali vajadust. Prognoosi kohaselt on 2024. aasta sügisel Narva lasteaedades 109 rühma, sealhulgas 27 sõimerühma ja kaks liitrühma.

Mis puudutab õpetajate valmisolekut, siis Pissareva usub, et pilti tuleks vaadelda tervikuna, võttes arvesse kõiki lastega töötavaid spetsialiste ja neile esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid. «Oma plaanides peame lähtuma eelkõige arvudest. Jaanuari lõpus otsis 27 lasteaiarühmast 13 C1-tasemel keeleoskusega õpetajaid. Samuti on viimastel andmetel olemas vaid 85 B2-taset omavat töötajat, mis tähendab seda, et puudu on veel vähemalt 24 B2-taset omavat töötajat, et igas rühmas oleks vähemalt üks B2-tasemel keeletunnistusega spetsialist. Selline arv on tõsine väljakutse, arvestades terviklikku pilti,» selgitas Pissareva.

Erivajadustega laste spetsialiste on puudu

Tema sõnul on järgmise õppeaasta alguseks olukord koolieelsete lasteasutuste erirühmades aga veelgi muret tekitavam. Kuna erivajadustega lastega töötavate rühmade õpetajate nõutav kvalifikatsioon hõlmab eripedagoogilisi pädevusi, siis on vastav nõudlus ja nende spetsialistide otsimine ning leidmine eriline väljakutse.

Kui erivajadustega lastega lasteaedades töötavate spetsialistide puudus oli juba enne eestikeelsele õppele ülemineku kava suur, siis Narva linnavalitsus prognoosib, et 1. septembriks 2024. aastal võib kaotada oma töökoha 13 tugispetsialisti, see süvendab lasteaedade eripedagoogide üldist puudust ning moodustab 22 spetsialisti - prognooside kohaselt on haridusasutustes puudu 9,5 logopeedi, kaheksa erirühmade logopeedi, 3,5 eripedagoogi ja üks psühholoog.

Samuti on koolides terav puudus tugispetsialistidest. Prognoositakse, et 17 tugispetsialisti 32-st praegu töötavast ei vasta alates augustist kvalifikatsiooninõuetele.

Paju koolis, kus õpivad peamiselt hariduslike erivajadustega õpilased, on Narva linnavõimu kinnitusel septembriks eriti keeruline olukord kvalifitseeritud õpetajatega, sest senimaani on kool valinud õpetajaid, kes tõesti oskavad töötada hariduslike erivajadustega lastega. Narva linnavalitsuse prognoosi kohaselt ei saa Paju kooli 48 õpetajast 30 õpetajat keelenõuetele mittevastavuse tõttu tõenäoliselt alates 1. augustist õpetamist jätkata.

«Lisaks keelele ja pedagoogilistele oskustele nõuab töö erivajadustega lastega teatud sotsiaalseid oskusi ning spetsiifilist kvalifikatsiooni ja kogemust, mida õpetajad on aastate jooksul kogunud erinevate kvalifikatsioonikursuste läbimise ja praktikas rakendamise kaudu. On ilmselge, et me peame neid tegureid arvesse võtma ja püüdma hoida olemasolevaid spetsialiste ning töötama välja plaani, et meie spetsialistid saavutaksid seadusandlusest tulenevad vajalikud keelenõuded või annaksime aega ja võimalusi eesti keelt valdavatele spetsialistidele nende erialaste pädevuste arendamiseks,» kommenteeris Pissareva.

Õpetajatele teatatakse vallandamisest

Alates märtsist on koolid ja lasteaiad hakanud teatama nende õpetajate lepingute lõpetamisest, kes ei vasta 1. augustist jõustuvatele kvalifikatsiooninõuetele. Enamik haridusasutusi on paralleelselt üleminekukava ettevalmistamisega juba mitu kuud otsinud ja värvanud kvalifikatsiooninõuetele vastavaid spetsialiste ning jätkavad seda ka edaspidi. Statistika näitab, et haridus- ja teadusministeeriumi täiendav rahastamine Ida-Virumaa õpetajatele on toetanud ja motiveerinud olemasolevaid potentsiaalseid õpetajaid linnas, kuid ei ole olnud piisavalt atraktiivne väljaspoolt Ida-Virumaad töötavate õpetajate jaoks. Võib-olla on osalt põhjuseks see, et spetsialistidest on puudus kogu Eestis, sõltumata piirkonnast, märkis abilinnapea.

«Vaatamata kõigile raskustele ja prognoosidele ei räägi me muidugi haridusreformist loobumisest, küsimus ei ole üldse selles, Narva haridusasutused teevad jätkuvalt kõik endast oleneva, et valmistuda eestikeelsele haridusele üleminekuks. Õpetajad jätkavad keelekursustel käimist, osalevad erinevates keeleõppe vahetusprogrammis ja paljud õpetajad peavad sooritama vastavad eksamid. Haridusasutused hakkavad veelgi aktiivsemalt värbama töötajaid. Tänaseks on aga selge, et kõik eespool nimetatud meetmed ei ole siiski piisavad, et leida nii palju õpetajaid. Koolid ja lasteaiad vajavad sügavamat ja tõsisemat toetust riigi tasandil, sest eelseisval õppeaastal on spetsialistide puudus märgatav üle Eesti,» ütles Pissareva.

Tema sõnul on üleminekukavas punkte, mida võiks arutada. Näiteks aine- ja eripedagoogide keelenõuded on vaid üks osa kvalifikatsiooninõuetest, mis on vajalikud kvaliteetse õppe- ja kasvatusprotsessi tagamiseks lasteaedades ja koolides. Nendest spetsialistidest on juba praegu puudus. «See on reaalsus, millega Narva linna haridussüsteem, võib-olla mitte ainult meie linn, täna silmitsi seisab ja mis nõuab mitte ainult dialoogi kohalike omavalitsuste ja riigi vahel, vaid ka võimaliku kompromissi leidmist. Narva linn kutsub ministeeriumi üles dialoogile, et töötada välja plaan võimaliku kriisiolukorra lahendamiseks seoses eesootava õpetajate puudusega,» märkis abilinnapea.

Narva linnavõim märgib pöördumise lõpetuseks, et kindlasti on ka häid uudiseid. Kõigi prognooside kohaselt on koolide 1. ja 4. klassid valmis tuleval õppeaastal alustama õppimist eesti keeles. Töö selles suunas toimub endiselt aktiivselt, kõik küsimused ei ole veel lahendatud, kuid prognoos on optimistlik, kinnitab linnavõim.

Omavalitsused pidid märtsi lõpuks teatama haridus- ja teadusministeeriumile, millistele koolidele soovitakse eestikeelsele õppele üleminekul erandit. Ministeerium sai taotluse kolmelt omavalitsuselt.Narva linn saatis taotluse kõikide koolide kohta, kus on erivajadustega laste väikeklassid.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on ise käinud Tallinnas ja Narvas nendes koolides, kus on hariduslike erivajadustega laste väikeklassid. «Üldiselt on valmisolek eestikeelsele õppele üleminekuks hea. Vara on veel öelda, kas eesti keelt valdav õpetaja on 1. septembril klassi ees ka olemas, aga konkursid õpetajakohtadele käivad,» sõnas minister lõppeval nädalal. Tema hinnangul pole suuri takistusi, et alustada 1. septembril õppetööd eesti keeles ka väikerühmades.

Valitsuskomisjon hakkab taotlusi läbi vaatama järgmisel või ülejärgmisel nädalal.