Erivajadustega laste spetsialiste on puudu
Tema sõnul on järgmise õppeaasta alguseks olukord koolieelsete lasteasutuste erirühmades aga veelgi muret tekitavam. Kuna erivajadustega lastega töötavate rühmade õpetajate nõutav kvalifikatsioon hõlmab eripedagoogilisi pädevusi, siis on vastav nõudlus ja nende spetsialistide otsimine ning leidmine eriline väljakutse.
Kui erivajadustega lastega lasteaedades töötavate spetsialistide puudus oli juba enne eestikeelsele õppele ülemineku kava suur, siis Narva linnavalitsus prognoosib, et 1. septembriks 2024. aastal võib kaotada oma töökoha 13 tugispetsialisti, see süvendab lasteaedade eripedagoogide üldist puudust ning moodustab 22 spetsialisti - prognooside kohaselt on haridusasutustes puudu 9,5 logopeedi, kaheksa erirühmade logopeedi, 3,5 eripedagoogi ja üks psühholoog.
Samuti on koolides terav puudus tugispetsialistidest. Prognoositakse, et 17 tugispetsialisti 32-st praegu töötavast ei vasta alates augustist kvalifikatsiooninõuetele.
Paju koolis, kus õpivad peamiselt hariduslike erivajadustega õpilased, on Narva linnavõimu kinnitusel septembriks eriti keeruline olukord kvalifitseeritud õpetajatega, sest senimaani on kool valinud õpetajaid, kes tõesti oskavad töötada hariduslike erivajadustega lastega. Narva linnavalitsuse prognoosi kohaselt ei saa Paju kooli 48 õpetajast 30 õpetajat keelenõuetele mittevastavuse tõttu tõenäoliselt alates 1. augustist õpetamist jätkata.
«Lisaks keelele ja pedagoogilistele oskustele nõuab töö erivajadustega lastega teatud sotsiaalseid oskusi ning spetsiifilist kvalifikatsiooni ja kogemust, mida õpetajad on aastate jooksul kogunud erinevate kvalifikatsioonikursuste läbimise ja praktikas rakendamise kaudu. On ilmselge, et me peame neid tegureid arvesse võtma ja püüdma hoida olemasolevaid spetsialiste ning töötama välja plaani, et meie spetsialistid saavutaksid seadusandlusest tulenevad vajalikud keelenõuded või annaksime aega ja võimalusi eesti keelt valdavatele spetsialistidele nende erialaste pädevuste arendamiseks,» kommenteeris Pissareva.