Rakenduskõrgkoolid: rändepoliitika peab toetama hariduspoliitikat (2)
4. aprill 2024, 11:35
Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu pöördus valitsuse ja riigikogu poole, et juhtida tähelepanu vastukäivustele riigi hariduspoliitika eesmärkide ning tõrjuva rände- ja viisapoliitika vahel - teisisõnu, pole välismaalasi, pole ka rahvusvahelist õpet.
Rektorite kinnitusel näeb Eesti hariduspoliitika ette, et kõrgharidus peab olema konkurentsivõimeline ja rahvusvaheline. «Vaid nii saame hoida ja tõsta hariduse kvaliteeti, pakkuda majandusele hädavajalikku eksperttööjõudu ning säilitada ühiskonnale oluliste teenuste toimimise. See on võimalik vaid juhul, kui Eesti on ja jääb välistalentide jaoks avatud ja atraktiivseks riigiks – eesmärk, mis on lisaks hariduspoliitikale sõnastatud ka viimastes majandus- ning tööstuspoliitikates. Seatud sihtidest hoolimata on välistudengite arv Eestis languses,» seisab pöördumises.
Välistudengeid jääb üha vähemaks
Viimase kolme aasta vältel on välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides langenud 17 protsenti. Kõrgkoolid nimetavad süveneva languse ühe peamise põhjusena Eesti ettearvamatut rändepoliitikat – koolide poolt juba vastu võetud tudengitele ei väljastata Eesti viisat ning keeldumist sageli ei põhjendata.
Rektorid rõhutavad, et edukas rahvusvahelistumine mõjutab oluliselt Eesti kõrghariduse kvaliteeti, teadus- ja arendustegevuse võimekust ning majanduskeskkonna konkurentsivõimet.
«Kvaliteetse ja maailmas konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks tuleb kõrgkoolidel teha rahvusvahelist koostööd. See hõlmab nii piiriülest võrgustumist ja partnerlussuhteid kui õppejõudude ja tudengite liikumist eri riikide ja kõrgkoolide vahel,» selgitavad rektorid.
«Rahvusvahelise perspektiivi mõistmine aitab kõrgkoolidel paremini teenida nii ühiskondlikke kui majanduse huve, sest kogemuste ja parimate praktikate jagamine välispartneritega hoiab meid kursis valdkonna globaalsete arengutega. Välisõppijad ja -õppejõud aitavad luua kohapeal rahvusvahelist õpikeskkonda, mis kandub üle ettevõtlusesse ja majanduskeskkonda,» seisab pöördumises.
Edukas tööturg on globaalne
Eesti arengu puhul pole enam võimalik mööda vaadata kääridest majanduse ja ühiskonna vajaduste ning demograafilise olukorra vahel. Edukas, ekspordi- ja konkurentsivõimeline majandus, sealhulgas tööjõuturg, on globaalne ning Eesti pole ainuke riik maailmas, mille majandus on kvaliteetse tööjõu puudusel konkurentsivõimet kaotamas. «Meie lähiriigid on probleemi aktiivselt lahendamas ning talentide peale käib kibe võistlus, samas kui Eesti muutub üha suletumaks,» leiavad rektorid.
Eesti majanduse kasvu ja konkurentsivõime, kaasaegse ettevõtluse arengu ning kvaliteetse teadus- ja arendustöö saab rektorite kinnitusel tagada vaid avatud ja külalislahke hoiakuga. «Kui me seda ei suuda, luhtuvad pingutused ka sisejulgeoleku tagamiseks – väikese, suletud ja nõrga majanduskeskkonna ning madala elatustasemega riik ei saa mingil moel olla julge, tugev ja turvaline,» ütlesid rektorid.
Nende kinnitusel on ühiskonnale kasulikum ja turvalisem, kui kaasatakse välistalendid juba õpingute faasis. Liites mujalt tulnud noored Eesti haridussüsteemi ning andes neile vajalikud erialased oskused, saavad nad õpiaja vältel ühtlasi siinset ühiskonda, kultuuri- ja väärtusruumi ning eesti keelt tundma õppida – nad kohanevad Eestis paremini, kui võõrsilt tulnud töötajad.
«Sel moel toetame tööjõu järelkasvu ning ühtlasi maandame julgeolekuga seotud kõhklusi. Rahvusvahelistumine ei juhtu iseenesest, see nõuab ressurssi ning sihikindlat ja riiklikult toetatud tegevust. Selleks, et lahendada vastukäivused haridus- ja majanduspoliitika ning rändepoliitika vahel, teeme Eesti rakenduskõrgkoolide nimel järgmised ettepanekud,» märgivad rektorid.
Vaja on sisukat arutelu
Avada tuleks sisukas, erinevaid osapooli kaasav ja avatud arutelu Eesti võimaluste, vajaduste, prioriteetide ja haridussüsteemi tuleviku üle ning algatada selge ja kõigile osapooltele vastuvõetava rahvusvahelistumise- ja talendistrateegia koostamine. Muuhulgas peab strateegiline vaade hõlmama selget arusaama, kui palju ja milliseid spetsialiste me kõige rohkem vajame ning millistest riikidest me neid kaasata soovime.
«Leida tuleks lühiajaline lahendus 2024. aasta sügisese vastuvõtu tõrgeteta läbiviimiseks. Kõrgkoolides on välistudengite vastuvõtuprotsess kas alanud või algamas ning koolid vajavad selgust küsimuses, millise vastuvõtumääraga nad kujunenud olukorras ning välismaalaste seaduse muutmise valguses arvestada võivad,» märgivad rektorid.
«Lõpetuseks soovime rõhutada, et lahendust ei oota mitte ainult tööandjad, vaid ka kõrgkoolid vajavad selget visiooni ja kokkuleppeid, et oma rahvusvahelistumisega seotud sihte seada ning tegevusi planeerida. Loodame lahenduste leidmisel avatud ja sisukale koostööle valitsuse ja riigikogu liikmetega,» seisab pöördumises.