Eksperdid: maateadustel peaks põhihariduses olema suurem osa

Gloobus Foto: Meelis Meilbaum

Maateadustel peaks põhihariduses olema suurem osa, et tulla toime muutuva keskkonna väljakutsetega nagu kliimasoojenemine või energiakriis, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo ja Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.

30. märtsil toimub TalTechis kuuendat korda riiklik maateaduste olümpiaad, kus selguvad Eesti tugevaimad loodus- ja reaalainete gümnasistid, kellest pannakse hiljem kokku meie riiki esindav võistkond rahvusvahelisele maateaduste olümpiaadile.

Maateadus aitab päästa planeeti

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professori, riikliku maateaduste olümpiaadi žürii esimehe Alvar Soesoo sõnul on maailmakaarti vaadates riigid, kus maateadused on täna põhihariduse loomulik osa, vähemuses, ning ka Eesti ei ole siin erand. «Selleks, et sügavuti mõista planeedi Maa ajalugu, arengut ja protsesse ning suuta täna meie piiratud ressurssidega planeedi jätkusuutlikku arengut targalt juhtida, peaks olema vastupidi,» leiab Soesoo.

Tema hinnangul võiks Eesti üldhariduskoolide õppekavades maateadustele hulga suuremat tähelepanu pöörata, sest noored saaks oma teadmisi planeedi hüvanguks kohe edukalt rakendada ja seda nii kodu- kui ka välismaal.

Maateaduste osakaalu suurendamist üldhariduskoolides toetab ka Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli. «Väga oluline on aidata noortel luua seoseid ja anda teadmisi, kuidas maapõueressursid on seotud meie igapäevaeluga. Sisaldub ju näiteks mobiiltelefonis ligi 60 erinevat keemilist elementi ja kõige tavalisemas LED-lambis leidub haruldasi muldmetalle,» ütlea ta.

«Kui maakera loodus- ja inimkeskkond areneb samamoodi edasi, ei suuda planeet Maa meile tulevikus tagada loodetud majanduskasvuks vajalikke ressursse. Selleks, et Maa keskkonda kaitsta ja inimmõju madalana hoida, on vaja geoloogilisi süvateadmisi, mis ei teki üleöö. Maakera mõjutavate suurte protsesside tõelise olemuse mõistmiseks on vaja aastatepikkust õpet ja see võiks alguse saada juba üldhariduskoolis,» ütle Soesoo.

Andmed vajavad pädevat analüüsi

Professori hinnangul on praegu vaja langetada palju keskkonda puudutavaid kriitilisi otsuseid, ühtlasi seistakse silmitsi tõsiasjaga, kus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tuginetakse otsustes tihtipeale vaid piiratud andmetele. «Maateadustes pole piisavalt pädevaid asjatundjaid, kes suudaks olemasolevates andmetes olulist ebaolulisest eristada või andmestikku lõpuni analüüsida,» rõhutab professor maateaduste ekspertide vajalikkust.

Sirli Sipp Kulli sõnul on Eestis ja ka laiemalt maailmas geoloogias toimumas uus ärkamine. «Järjest süvenev arusaamine, et meil napib erinevaid ressursse, mida ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks on vaja, on loonud olukorra, kus geoloogide poole pöörduvad asjatundliku nõu saamiseks nii poliitikud kui ka eri valdkondade spetsialistid,» sõnas Sipp Kulli.

«Tulevaste geoloogide tööpõlluks on terve maailm, sest maateadused on väga rahvusvahelised ja juba õpingute ajal tehakse koostööd erinevate riikide ülikoolide ja rahvusvaheliste uurimisasutustega. Kel vähegi huvi, saab hõlpsasti mõne semestri meelepärases välisülikoolis tudeerida,» julgustas professor Soesoo noori geoloogi elukutse kasuks otsustama.

Samal ajal rõhutab ta, et keskkonnateadlikke asjatundjaid vajavad hädasti ka Eesti oma koduvallad ja linnad. «Igas paigas on vaja keskkonnateadlikke spetsialiste, kellel on arusaam kohalikest maavaradest, maastiku kasutusest ja põhjaveest. Ainult nii saame teha otseselt oma elukeskkonda mõjutavaid otsuseid targalt,» rõhutas professor lisades, et Eestis toimuva geoloogide põlvkonnavahetuse tõttu on noored spetsialistid siin tööturule väga oodatud.

Kuidas tagada Euroopa varustatus?

Geoloogiateenistuse direktori sõnul on Euroopas lähikümnenditel tähtsaim küsimus, kuidas tagada Euroopa varustatus erinevate kriitiliste toormetega ning geoloogial on selles väga oluline roll. «Ka Eestil on siin oma panus anda, sest nii fosforiit kui ka erinevad metallid, mida meie maapõues leidub, kuuluvad Euroopa kriitiliste toormete hulka,» selgitas Sipp Kulli.

«Kliimakriisis ja selle leevendamisel on palju tööd hüdro- ja keskkonnageoloogidel, kaugemale vaadates räägitakse aga järjest tõsisemalt Kuu avastamisest ja uurimisest just võimalike kriitiliste maapõueressursside kaevandamise eesmärgil ja see areng avab loomulikult geoloogidele hoopis uued horisondid,» tõi Sipp Kulli näite tulevasi geolooge eesootavatest põnevatest väljakutsetest.

«Isegi metallide kaevandamine asteroidide peal ei pruugi enam olla sugugi tulevikumuusika, sest maakera pitsitavas ressursipuuduses võib kosmosesse liikumine olla parem variant kui ookeanide alla, kus on ka palju metalle,» lisas Soesoo.

Loodusteadustest huvitatud noortel soovitavad geoloogiaeksperdid peatselt toimuvast maateaduste olümpiaadist osa võtta, sest riigi parimatest pannakse hiljem kokku Eesti võistkond rahvusvahelisele maateaduste olümpiaadile.

Eesti maateaduste olümpiaadi korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli olümpiaadikool ja geoloogia instituut. TalTechi geoloogia instituut kuulub Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonda, ühendab loodusteadused ja inseneriõppe ning koolitab mäetööstuse spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende kaevandamiseks.