Õpetajate ühendused ei toeta põhikooli valikeksamite kaotamist

Copy
Madis Somelar leiab, et senisest tuleb rohkem väärtustada klassijuhatajaks olemist.
Madis Somelar leiab, et senisest tuleb rohkem väärtustada klassijuhatajaks olemist. Foto: Erik Prozes

Nädalavahetusel pöördus õpetajate ühenduste võrgustik riigikogu kultuurikomisjoni ning valitsuse poole, et väljendada toetust põhikooli valikeksamite säilimisele.

Samuti tehti ettepanek, et põhikooli lõpetaja võiks loovtöö asemel soovi korral teha omal valikul teise valikeksami või asendada loovtöö huvikoolis sooritatava eksamiga. Võrgustik rõhutas, et e-eksamitele üleminekule õpetajaskonna hulgas laiapindne toetus puudub, sest kavandatavad e-eksamid on lihtsakoelised ning nõuavad koolidelt senisest enam ajalist ning ainelist ressurssi.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar märkis, et 2023. aastal kehtestas valitsus uued riiklikud õppekavad. «Varasem kogemus tõestab, et õpitulemuste välishindamisel on oluline roll muutunud õppekavade ja õpikäsituse jõustamisel. Välishindamine aitab kaasa õppeprotsessi kvaliteedi tõusule, sest saadud tagasiside on aluseks õpetajate täiendkoolitamisel ning metoodiliste materjalide koostamisel. Seda kõike on vaja olukorras, kus koolides töötab üha enam kvalifikatsioonita inimesi ning Eesti hariduses toimub üleminek eestikeelsele õppele,» märkis Somelar.

«Veel 2023. aasta suvel kõneles haridus- ja teadusministeerium kavatsusest luua süsteem, kus gümnaasiumid saavad soovi korral kooliastme komplekteerimisel kasutada põhikooli lõpueksamite tulemusi. Kuna erinevates gümnaasiumites on erinevad õppesuunad, peaks ministeerium soodustama erinevate kõrge kvaliteediga ning akadeemiliselt võrreldavate lõpueksamite sooritamist, mitte tegelema valikeksamite kaotamisega,» jätkas Somelar.

Kui ministeeriumil on reaalselt soov õpetajaid nende töös toetada, tuleks Somelari sõnul muuta täna õpetajatele seatud kohustust koostada ning viia läbi järeltöid või järelvastamist õpilastele, kes on koolist põhjuseta puudunud või omast laiskusest jätnud kontrolltööks õppimata. «Kehtiv õigusruum ei motiveeri sihikindlalt õppima ning raiskab ressursse. Seega tulevikus võiks järelvastamise või järeltöö vajaduse/võimaluse otsustada õpetaja,» lisas Somelar.

Tagasi üles