Läti õppeasutustes on suurenenud lastevaheline vägivald

Läti lipp. Foto: Gints Ivuskans

Läti õppeasutustes kasvab laste vastastikuse vägivalla mure, mis segab oluliselt õpinguid, seisis õigusvahemehe Juris Jansonsi seimile esitatud 2023. aasta aruandes.

Õigusvahemehele laekunud avaldused viitavad, et lastel puudub oskus tülisid vägivallata lahendada ning koolitöötajad ei oska laste käitumises esinevaid probleeme kiiresti märgata ja sellele vastavalt reageerida.

Haridusasutuste tegevuse teeb keeruliseks regulatsiooni puudumine, märgiti aruandes. Probleemi lahendamiseks asus haridus- ja teadusministeerium ombudsmani osalusel välja töötama õppeasutustele vägivallajuhtumite korral tegutsemise algoritmi. Hiljem jätkas sellega riiklik laste õiguste kaitse inspektsioon.

Dokumendis öeldakse, et vastuolulised haridusseaduse nn vägivallamuudatused peatati ombudsmani, presidendi ja ühiskondlike organisatsioonide vastuväidete tõttu. Need pidid võimaldama õppeasutuse juhil teha otsuseid vägivaldsete õpilaste koduõppele üleviimise kohta.

Siis aga esitati samasugune ettepanek.

Aruandes märgitakse, et valitsuse esitatud haridusasutuste vägivallamuudatusi tuleks kontseptuaalselt toetada. Need näevad ette vägivaldsete isikute saatmise ajutiselt õppima teise ruumi, muul ajal või kaugõppele.

Tuleb meeles pidada, et kaugõpe ei sobi koolieelikutele ja erivajadustega õpilastele. Seetõttu osales selle küsimuse lahendamisel õigusvahemees, püüdes leida tasakaalu agressiivse lapse õiguse vahel haridusele ja teiste õppeprotsessis osalevate isikute õiguse vahel turvalisusele õppeasutuses.

Õigusvahemees avaldas kontseptuaalset toetust Läti presidendi Edgars Rinkēvičsi ettepanekule anda õppeasutuse juhile õigus turvalisuse eesmärgil õpilase isiklikke asju läbi otsida. Kuid muret tekitab ettepanek anda koolidele õigus otsida esemeid tõsise ja vahetu julgeolekuohu puudumisel, näiteks suitsetamisvahendite leidmiseks, öeldakse ettekandes.