TAI: paljud Eesti õpilased on arvutimängude- ja sotsiaalmeediasõltuvuses

Arvutimängud Foto: Urmas Luik

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas tehtud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et 17 protsenti õpilastest esineb arvutimängusõltuvuse sümptomeid, sealjuures saab seda öelda iga viienda poisi kohta.

Arvutid ja nutiseadmed ning laialdaselt leviv internet on muutunud enamikule inimestest kättesaadavaks ja lahutamatuks osaks elust. Interneti kaudu toimib nii töötamine kui ka õppimine, meelelahutus ja suhtlemine, koroonapandeemia hoogustas seda veelgi. Liigne ekraaniaeg võib aga mõjuda noorte tervisele ja heaolule negatiivselt.

Telerit asendab arvuti

Telerit vaatavad tänapäeva noored üsna vähe, peamiselt vaadatakse videoid internetist ja saateid ning filme voogedastusplatvormidelt. Poisid on aktiivsemad arvutimängude mängijad – 77 protsenti poistest ja 41 protsenti tüdrukutest mängivad vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81 protsenti. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – 63 protsenti tüdrukutest ja 47 protsenti poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes ning vanusega sotsiaalmeedia kasutamine kasvab.

Arvutimängusõltuvuse sümptomeid esineb rohkem poiste kui tüdrukute hulgas ehk vastavalt 21 protsendil ja 13 protsendil, kuid tüdrukute seas on see näitaja võrreldes 2018. aastaga kahekordistunud. Kümne protsenti võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma. Sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomeid esineb 10 protsendil tüdrukutest ja seitsmel protsendil poistest. Eriti haavatavad on sotsiaalmeediasõltuvuse suhtes 13-aastased tüdrukud.

Kehakaal hakkab kasvama

Digitehnoloogia kasutamine ei põhjusta otseselt vaimse tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast. Siiski võib pikka aega ekraani taga olemine mõjutada õpilase tervist ja heaolu. Näiteks on HBSC-uuringu andmed näidanud, et iga päev arvutimänge mänginute seas on rohkem ülekaalulisi, sealhulgas rasvunuid, nende kooli edukus on keskmine või alla keskmise ning muredest rääkimine vanematega on raske. Lisaks on uuringutest leitud tõendeid selle kohta, et arvutimängude häire suurendab agressiivset käitumist ja üksindustunnet ning see võib kahjustada noorukite sotsiaalset hakkamasaamist.

TAI teadur Leila Oja selgitas, et liigse ekraaniaja võimalikke negatiivseid mõjusid näitavad ka Eesti kooliõpilaste seas tehtud HBSC uuringu andmete kõrvutamine taustaandmetega. «Elektroonilist meediat kaks ja rohkem tundi päevas suhtlemiseks kasutavad õpilased hindavad sagedamini oma tervist ja eluga rahulolu halvemaks. Nad tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi, neile meeldib vähem koolis käia, nad magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja ja nende õpitulemused on nõrgemad. Sagedamini esineb nende hulgas uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode.»

Pikem ekraani taga veedetud aeg seostub ka liigse kehakaaluga ja vähesema kehalise aktiivsusega. Nende noorte hulgas, kes veedavad päevas ekraani taga kolm tundi või enam, oli HBSC uuringu andmetel liigse kehakaaluga noori viie protsendi võrra rohkem kui nende seas, kes märkisid, et teevad seda kaks tundi ja vähem.