SÕJA MÕJUD: üha vähem välistudengeid leiab tee Eesti ülikoolidesse

Copy
Välistudengid Tartu ülikooli peahoone ees. Foto on illustratiivne.
Välistudengid Tartu ülikooli peahoone ees. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Kuna tervisekriisi järgne õpiränne ei ole Eestis piisavalt taastunud, samuti tekitab piirkonnas ebakindlust Ukraina sõda, langes välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides aastaga 10 protsenti.

Käesoleval õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 4340 tasemeõppe välistudengit 125 riigist. Kokku moodustavad välisüliõpilased 9,7 protsenti Eesti üliõpilaskonnast. Eestisse saabus õppima 2023/2024. õppeaastal 1191 uut tasemeõppe välisüliõpilast ehk kõrgkoolidesse võeti vastu 20 prptsenti vähem välisüliõpilasi kui mullu.

Konkurents on tihe

Haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm näeb välisüliõpilaste arvu languse taga mitmeid põhjuseid.

«Eesti ülikoolid ja kõrgkoolid teevad suurepärast tööd, kuid konkurents on nii Euroopas kui maailmas tihe. Kahjuks näitab OECD 2023. aasta uuring, et Eesti on välja toodud kui üks viiest OECD riigist, kus tasemeõppe õpirände numbrid on madalamad kui enne tervisekriisi. See tähendab seda, et õpiränne on taastunud alates 2020. aasta tervisekriisist enamustes OECD riikides, aga mitte meil,» rääkis Loonurm.

Ülikoolide hinnangul on langustrendi suurimateks põhjusteks Venemaa agressioon Ukrainas, kõrghariduse rahvusvahelistumist toetanud programmi Dora Pluss lõppemine ning elukallidus.

Venemaa üliõpilaste arv langeb, ning ka Eesti geograafiline asukoht maailmakaardil võib paljudele potentsiaalsetele üliõpilastele sisendada ebakindlust. Lisaks on kolmandatest riikidest Eestisse suhteliselt keeruline tulla, sest viisat Eestisse tulekuks saab taotleda vaid umbes paarikümnes saatkonnas ja see tähendab paljude riikide kodanikele esmalt reisimist riiki, kus on Eesti saatkond. Ka üldise elatustaseme tõusu raames on õpingud Eestis järjest kallimaks muutunud.

Enim välistudengeid on Soomest

Enim välistudengeid on pärit Soomest, kust on tulnud Eestisse õppima 749 tudengit, järgnevad Ukraina 497 õppuriga, Venemaa 295 ja India 187 tudengiga.

Kolm populaarsemat valdkonda välistudengite jaoks on ärindus, haldus ja õigus, mida õpib1143 välisüliõpilast, humanitaariat ja kunsti õpib 796 välisüliõpilast ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid 621. Enamik välistudengeid ehk 1700 õpib magistriõppes.

Viimase nelja aasta jooksul on enim tõusnud välisüliõpilaste arv Eesti Kunstiakadeemias ning langenud Tallinna Tehnikaülikoolis ja Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Vaadates käesolevat 2023/2024. õppeaastat, siis kasvas välistudengite vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Vastuvõtt vähenes kõigis Eestis õpetatavates õppevaldkondades, välja arvatud humanitaaria ja kunstid. Enim on tõusnud Hiinast, Lätist, Itaaliast ja Kasahstanist pärit tudengite vastuvõtunumbrid.

Enamus välisüliõpilastest õpib ingliskeelsetel õppekavadel. Eestikeelsetel bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel õpib viis protsenti kõigist välisüliõpilastest.

Tagasi üles