OSKA sõelus välja erialad, mille lõpetajad sellel alal tööle ei asu (2)

Copy
Autoremontijad leiavad kutsekooli lõpetamise järel alati tööd, pilt on illustratiivne.
Autoremontijad leiavad kutsekooli lõpetamise järel alati tööd, pilt on illustratiivne. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

OSKA uuring kaardistas 70 kutseõppekava, mille lõpetajatest rakendub hiljem tööturul põhitööl erialaselt vähem kui 40 protsenti.

Sageli õpivad neil õppekavadel täiskasvanud, ent on ka nii-öelda noorte erialasid, kuhu pärast lõpetamist tööle ei minda, selgub värskest OSKA uuringust.

«Erialase mitterakendumise peamised põhjused peituvad ühelt poolt õppijas, tema motivatsioonis ja valmisolekus hiljem erialaselt rakenduda. Teisalt ka selles, milline on nõudlus vastavate toodete ja teenuste järele ning millised on töövõimalused, -tingimused ning palk,» selitas OSKA vanemanalüütik Siim Krusell.

Kutsekoolide õppe kvaliteet peamiste mitterakendumise põhjuste seas esile ei kerkinud.

Täiskasvanud soovivad omandada lisaoskusi

OSKA uuringust selgub, et täiskasvanud õppijate osatähtsus on suur nendel madala erialase rakendumisega õppekavadel, kus ainult erialase tööga on keeruline ära elada – töö on hooajaline (näiteks siseveelaeva laevajuhi, väikesadama spetsialisti, giidi, aedniku ja maastikuehitaja õppekavad) või on nõudlus õpitud valdkonna toodete/teenuste järele ebapiisav (näiteks küünetehniku, tekstiilkäsitöö valmistaja, pehme mööbli valmistaja, mööblirestauraatori õppekavad).

Selliseid erialasid asutakse õppima muuhulgas sooviga ennast arendada ning õpitut hobikorras rakendada. Mõnel puhul on omandatud oskused täiendava- või lisakompetentsina kasutatavad muudes ametites (näiteks kvaliteedispetsialist, hobuhooldaja).

«Ka madala rakendumisega erialade järele on tööturul ja ühiskonnas vajadus,» rõhutas OSKA uuringujuht Katrin Pihl. «Ent oluline on kokku leppida, mis õppevormis ja millise rahastusmudeli alusel peaks täiskasvanuõpe kutseõppes toimuma ning milline on optimaalne õppijate ja lõpetajate arv tasemeõppes tööturu vajadust arvestades.»

OSKA hinnangul tuleb täiskasvanud õppijate suure osatähtsusega õppekavadel kaaluda tasemeõppe vähendamist, pakkudes samal ajal asemele töötavate inimeste jaoks sobivamaid oskuste omandamise viise – suurendades täienduskoolituse, mikrokvalifikatsioonide ja töökohapõhise õppe osakaalu, et viia paremini kooskõlla hariduse ja oskuste pakkumine ning tööturu nõudlus.

Noored vajavad enam nõustamist

Noorte erialasele tööle mitterakendumise taga on sageli tõsiasi, et õpitud ametialal on madal palgatase ning rasked ja ebasobivad töötingimused, mistõttu leitakse lihtsamaid võimalusi raha teenimiseks. Õppima minnakse tihti eesmärgiga omandada keskharidus, mitte sooviga õpitud alal tegelikult tööle asuda. Tööd leiduks, sest nõudlust lõpetajate järele on tööturul piisavalt. Näiteks võib tuua pagari, laotöötaja ning kinnisvarahooldaja erialad.

Katrin Pihl toonitas, et noorte puhul tuleb arvestada hariduse sotsialiseerivat aspekti, mida kannavad ka madala erialase rakendumisega õppekavad. Siiski on OSKA hinnangul oluline tugevdada eelkutseõpet 7.−9. klassi õpilaste seas, et nad oskaksid teha motiveeritumaid ning tööturu vaates teadlikumaid õpi- ja karjäärivalikuid pärast põhikooli lõppu.

Uuring on edasiste otsuste aluseks

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kutseharidusreformi juht Triin Laasi-Õige kinnitas, et OSKA uuringu käigus väljajoonistunud erialase mitterakendumise põhjuste tüübid on tähtis sisend haridussüsteemi, sh kutsehariduse uuendamisel tehtavale otsustele.

«Rakendumine kutseõppe puhul on oluline. Koolitustellimuse kavandamisel on HTM vaates tähtis teada, kuhu tasuta koolituskohti luua, millisel tasemel ja millisele õppijale,» sõnas ta.

HTM on alustanud kutseõppes tasuta õppimise põhimõtete korrastamist, kus muuhulgas toetutakse OSKA uuringu tulemustele.

Tuleviku oskuste ja tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Tagasi üles