Maaülikooli metsapatoloogia ja –geneetika labor sai uue ilme ja sisu

Eesti Maaülikooli uus labor Foto: Karina Riive

Eesti Maaülikooli metsapatoloogia ja -geneetika labor läbis põhjaliku uuenduskuuri ja sai uue sisseseade - uus labor on võimalusterohkem ja suudab anda kiiremad ja täpsed analüüsitulemused haigusetekitajate tuvastamisel ja efektiivsema tõrje planeerimisel.

Enne labori uuendamist toimusid nii seenekultuuride isoleerimine kui ka molekulaarsed tööd ühises laboriruumis, siis töömahu kasvades suurendas oluliselt proovide ristsaaste oht.

Metsandusteaduseks hädavajalik

Metsapatoloogia professori Rein Drenkhani sõnul tänapäevane metsandusteadus ilma sellise laborita enam toime ei tule. «Metsanduse ees seisavad mitmed proovikivid. Muu hulgas tuleb leida vastused küsimustele, millised uued ja ammutuntud haigused meie metsa- ja pargipuid ohustavad, kuidas neid avastada ja tuvastada ning mil moel tõrjuda. Teadlased peavad aga neile küsimustele vastuste andmiseks tegema uuringuid, mis eeldavad tööd kaasaegse varustusega laboris,» kirjeldas Drenkhan.

Ta lisas, et labor peab olema rahvusvaheliselt tipptasemel, et saadavad tulemused oleksid kõrge kvaliteediga ja teiste sarnaste labori tulemustega võrreldavad ja aktsepteeritavad.

Uute uuringute võimekus

Olulisim uuendus on labori laiendus. Selle tulemusel tekkis juurde steriilne labori osa ehk molekulaarsete analüüside korpus. «Sellega minimeerisime ristsaaste ohu laboris ja meil tekkis uus võimekus teha molekulaargeneetilisi uuringuid puhtas ja steriilses keskkonnas,» kirjeldas Drenkhan.

Rein Drenkhan tõi näite metsapatoloogia laboris tehtavast uurimistööst mullu suvest, kui ka avalikkuses oli palju juttu jalakate väga agressiivsest suremisest Tallinnas. «Põhjalikud molekulaarsed uuringud näitasid, et üheks põhjuseks on jalaksurma tekitaja Ophiostoma novo-ulmi hübriid. Selle teadmise pinnalt saime pakkuda kohe välja operatiivseima lahenduse: selle kahjustaja tõrjeks tuleb nakkusega puud haljasaladelt kiiresti eemaldada,» sõnas Drenkhan.

Uus labor toetab innovatsiooni metsandusalases kõrghariduses ja teaduses, pakkudes parimat teaduslikku ja rakendusteaduslikku tulemust metsapatoloogias ja -geneetikas. Lisaks eelnevale on maaülikooli teadlaste plaan arendada renoveeritud labori toel seenekasvatuse teadussuunda, sest see on kiirelt arenev suund Eestis, mis vajab teaduslikku tuge.

Labori uuendamist toetasid Eesti Maaülikool ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eesti Maaülikool on metsandust ja põllumajandust õpetavate ülikoolide seas maailmas 37. kohal.