Piia Post räägib inauguratsiooniloengul õhuringluse mõjust

Piia Post Foto: Ellu Vibur

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post peab neljapäeval kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu «Atmosfääri tsirkulatsioon kui õhu tants üle mastaapide ja maakera», rääkides, mil viisil mõjutab õhuringlus kodust Läänemere piirkonda.

Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral käivitab õhuringluse. Õhk on igavesti liikuv ja kõikjal kohal. Liikudes kannab see endaga nii energiat kui ka massi kõigis aja- ja ruumimastaapides alates sekundi murdosast aastate ja sajanditeni, millimeetritest kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni.

Professor Piia Posti sõnul seostatakse õhku sageli elutegevuseks vajaliku hapniku, mürgiste heidete või kasvuhoonegaasidega, kuid harva räägitakse õhu liikumise rollist inimeste igapäevaelus. «Teatakse, et erinevad õhumassid toovad eri ilma, kuid vähem ollakse teadlikud sellest, kuidas tõmbab õhk merevee liikuma ja selle taseme lühiajaliselt kõikuma. See ka selgitab, miks on meri vahel nii madal, et praamiga Hiiumaale ei saa, või nii kõrge, et tungib Pärnu linnatänavatele,» ütles Post.

Eesti laiuskraadidel on nii ilm kui ka kliima suuresti tingitud just sellest, kust õhk pärineb, kui pikalt peatub ja kuhu läheb. Õnneks on õhu liikumises võimalik tabada teatud korrapära. Kui kesklaiuste tsüklonite pilvespiraalid liiguvad läänest itta ja troopikas pulseerivad äikesepilved ööpäevases rütmis, näeb see kosmosest vaadatuna välja kui õhu tants. Kõik see kujundab ilma ja kliimat ning selle tantsu parem mõistmine sellele omases mastaabis võimaldab kliimat usaldusväärsemalt kirjeldada. Kuigi üleilmne soojenemine on suure kindlusega ette teada, sest tuleneb globaalsest kiirgustasakaalust, siis selles, milliseks kujuneb õhuringlus tulevikukliimas, on palju määramatust.

Inauguratsiooniloengus selgitab professor Piia Post atmosfääri sünoptilise mastaabi tsirkulatsiooni konkreetset mõju õhutemperatuurile ja sademetele Läänemere piirkonnas. Loengu keskmes on uuringud, milles käsitletakse õhuringluse mõju harvaesinevatele, kuid olulistele nähtustele Läänemeres, näiteks 2005. aasta jaanuaritorm või suured soolapulsid. Põhiküsimus on see, kuidas kirjeldada paremini miskit, mis on oma põhiolemuselt juhuslik.

Piia Post lõpetas Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna 1986. aastal füüsik-pedagoogina. 1993. aastal kaitses ta samas geofüüsika erialal doktoritöö pilvisuse parameetritest, mille abil kirjeldada kliimat satelliitmõõtmistest.

Alates ülikooli lõpetamisest on ta töötanud Tartu Ülikooli füüsika instituudis ja selle eelkäijates stažöör-uurija, aspirandi, lektori, dotsendi, kaasprofessori ning alates 1. septembrist 2023 professorina. Ta on õpetanud kümneid aineid üldfüüsikast andmetöötluse ja -analüüsini ning on juhtiv õppejõud atmosfääri- ja kliimafüüsikas. Aastail 1994–1995 töötas Piia Post Saksamaal Geesthachtis GKSS-i teaduskeskuse atmosfäärifüüsika instituudis. Hiljem töötas ta nii Soome kui ka Eesti ilmateenistuses ja oli aastaid Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni assotsieerunud teadlane.

Post on seotud kahe Eestile väga olulise tulevikukliimaga kohanemise projektiga. Ta juhib valdkondadevahelist projekti «Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks» ning projektis «Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis» veab Post eest uute kliimaprojektsioonide koostamist Eestile. Piia Post on Eesti Meteoroloogia Seltsi juhatuse esimees ja Eesti Rahvusliku Geofüüsika Komitee president ning esindab nende kaudu Eestit mitmes rahvusvahelises teadusorganisatsioonis. Samuti on ta teadlaste võrgustiku Baltic Earth teadusnõukogu liige.