/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/04/27/14512515t1hf429.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi juurde loodi hariduses uute tehnoloogiliste lahenduste paremaks kasutamiseks tehisintellekti töörühm, mis koguneb esmakordselt kolmapäeval.
Oma ala tipud asuvad vaagima AI toomist haridusellu
Töörühma tuumikusse kuuluvad Lauri Almann, Tanel Alumäe, Grete Arro, Jaan Aru, Kaspar Kruup, Mario Mäeots, Oleg Švaikovski ja Sten Kapten. Töörühma tegevusse kaasatakse laiemalt koostöövõrgustikke ja strateegilisi partnereid nii avalikust, era- kui kolmandast sektorist.
AI on tulnud, et jääda
Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul ei tohi Eesti tehisaru kasutuse hoogu võtvast rongist maha jääda. «AI on tulnud meie töö- ja igapäevaellu, et jääda. Ta on jõudnud ka koolidesse, tahame seda või ei taha. Peame leidma võimalused, kuidas tehisaru pakutavat potentsiaali hariduselus kasutusele võtta ning samas hoiduda selle kahjulikest mõjudest. Julgustan õpetajaid ja koolijuhte nägema tehisintellekti tulekut väljakutsena, mille käigus üle mõtestada õpetamise metoodikaid, töövõtteid ja õpivara,» ütles Kallas.
Ministri sõnul on töörühma ülesandeks sihiteadlikult algatada ja suunata parimate lahenduste leidmist AI rakendamisel nii, et tehisintellekt oleks abiks õpetajale ning toetaks õppijat. «Siin on meie võimalus olla üleilmses konkurentsis võitjate hulgas,» lausus Kallas.
Õpetaja roll jääb peamiseks
Õppijal ja õpetajal tuleb paratamatult teha teadlikke valikuid igapäevases õppimises ja arenemises kaasaegse tehnoloogia abil. Ministri hinnangul on oluline leida tasakaal – AI ei tohi hakata kontrollima õppimise iseloomu ja suunda. Õpetaja ja õpilase suhe jääb hariduse tuumaks, tehisaru ainult võimendab seda, arvestades ealiste arenguteguritega.
Teiseks sihiks on õpetaja aja vabastamine automaatse iseloomuga tegevuste arvelt seal, kus see on võimalik ja mõttekas.
Töörühm koguneb esimest korda kolmapäeval ministeeriumi Tallinna esinduses.