STREIK ⟩ Tudengid: õpetajate palgaauku ei tohi lappida kõrghariduse arvelt

Eestis on piisavalt raha ja huvi riigikaitse võlakirjadesse investeerimise vastu. Foto: Arvo Meeks

Õpetajate palgatõusu auku eelarves ei tohi katta alarahastatud kõrghariduse arvelt, märkis Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juht Katariina Järve.

EÜL on solidaarne Eesti Haridustöötajate Liiduga (EHL) ning soovib kõigile streikivatele õpetajatele jõudu. «See on oluline samm, mis kaitseb mitte ainult õpetajate õigusi, vaid mõjutab otseselt ka kogu Eesti haridussüsteemi. Lisaks on oluline, et õpetajad, kes on otsustanud mitte streikida, saaksid jätkata oma tavapärast tööd ja õpilastel säiliks võimalus streigi ajal koolis käia,» leiavad tudengid.

«Kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega,» seisab Eesti haridusleppes, millele on lisaks EÜL-ile, EHL-ile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale ning akadeemilistele ametiühingutele alla kirjutanud ka kaks erakonda: Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Eestimaa Rohelised.

Haridusleppes on rõhk sõnal «haridus», mis hõlmab kogu haridussüsteemi. «Seega on retoorika, et hariduse prioritiseerimiseks vajalik raha tuleb leida haridusvaldkonna seest, otsene oht Eesti tulevikule. On aeg, mil lõpuks on võimalus poliitikutel näidata otsustega, et teod vastavad sellele, millele sõnadega rõhku pannakse: kui haridus on prioriteet, siis tuleb sellele valdkonnale lisaraha leida, mitte katta ühte alarahastatud valdkonda teise alarahastatud valdkonna arvelt,» märgivad tudengid.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve rõhutab, et õpetajad on Eesti tuleviku vundament. «Ilma nendeta jääksime ilma mitte ainult teadmistest, vaid ka näiteks tulevastest juhtidest, arstidest ja teadlastest. Samamoodi poleks meil õpetajateta neid poliitikuid, kes täna otsuseid teevad.»

EÜL soovib valitsusele südamele panna, et haridustöötajatega tuleb leida kokkulepe, mis viib õpetajate palga stabiilse rahastuseni, kuid ei röövi raha teiselt alarahastatud haridusvaldkonnalt. «Mõistame, et iga kulurida vajab tulu, mille arvelt väljaminek teha – see pole nii vaid riigieelarves, vaid ka kõrghariduses. Seepärast on ülimalt oluline, et planeeritud rahastuse kasv kõrghariduses jääks samuti püsima,» seisab EÜL-i pöördumises.

Tudengkond suunab tähelepanu ka sellele, et tingimused on keerulised ka haridustöötajatele kõrghariduses. Ka kõrgharidustöötajate palk peab käima kaasas muutustega Eesti keskmises palgas.

Lisaks Eesti Üliõpilaskondade Liidule on pöördumisega liitunud Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus ja Kõrgema Kunstikooli Pallas üliõpilasesindus.