/nginx/o/2023/12/05/15764451t1h70b0.jpg)
Noorte leiutajate konkurss tõi rahva ette järjekordse põlvkonna Walter Zappe ja Karl Papellosid. Esimene neist leiutas nätsupakist veidi suurema spioonikaamera ja teine õhutõrjekahuri tuld juhtiva nutika arvuti. Aastaarvud algasid siis 1930ga. Silmade sära ja vaheda mõistuse tihedus oli 5. detsembril Proto avastustehases eriti intensiivne. Loe lähemalt, kes olid need 37 noort leiutajat ja millised olid need 29 imetabast leiutist.
Noorte leiutajate konkursil sai Energia avastuskeskuse eriauhinna Kairo Kruus, kes pakkus välja oma spagetisöömise abivahendi. Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer ei saanud taas end käiseid käärimast hoida ja tegi leiutise ideest prototüübi, mida rahva ees ja ehedate makaronide peal ka katsetama asus. Reegel ütleb, et kui midagi saab untsu minna, siis see ka läheb.
/nginx/o/2023/12/06/15766897t1hd7fe.jpg)
Gala juht Margus Saar taandus targu ohutusse kaugusse. Baumer sukeldas hiidkätt imiteeriva kaadervärgi külge kinnitatud trellpuuri otsa kinnitatud kahvli Kairo käes olevasse spagetikaussi. Kas vedas alt pöördeid reguleeriv kruvi või sattus kruvikeeraja valesse auku: puuripadrun sai täistuurid sisse ja pehmeks keedetud nuudlid lendasid vuhinal nii mõnegi saalisolija sülle. Rakvere Vabakoolis õppiva Kairo Kruusi spagetirulli- nimelisest leiutisest sai Baumeri äparduse tõttu igatahes päeva nael.
/nginx/o/2023/12/05/15764455t1h3e52.jpg)
/nginx/o/2023/12/06/15766942t1h6500.jpg)
Eesti vabariigi presidendi abikaasa Sirje Karis tunnustas oma avakõnes sealsamas Proto avastustehases õpilasleiutajate riikliku konkursi laureaate ja nende juhendajaid: 15 juhendajat said auhinnad 14 leiutise idee eest. Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel (raha selleks tuleb haridus- ja teadusministeeriumist) ja arvukate toetajate abil korraldatakse õpilasleiutajate riiklikku konkurssi juba 2008. aastast. Selle aasta konkursi preemiafond oli 32 350 eurot.
Konkursi hindamiskomisjoni esimehe Tanel Liira sõnul möödus selle aasta konkurss õppimise tähe all ja oli täis positiivseid üllatusi, kuna sel korral oli leiutiste läbivaks teemaks keskkond ning selle säästmine: «Alati ei pea jalgratast leiutama, vaid tähtis on probleeme märgata ja selle põhjal uusi asju disainida ning lõpuks see kõik meisterlikult üheks tervikuks kokku kirjutada.»
/nginx/o/2023/12/05/15764587t1h8cfb.jpg)
/nginx/o/2023/12/06/15766847t1h3602.jpg)
Järgmisel aastal ehk 2024. aasta mais toimub USAs Los Angeleses teadusfestival Regeneron Intel International Science and Engineering Fair ehk Regeneron ISEF. Seal osalemine on omalaadi peapreemia ja sinna sõidavad Peeter Kuusik Põltsamaa ühisgümnaasiumi 10. klassist ja Mihkel Kuusik sama kooli 12. klassist. Nende võidutööks oli «Turbiinfilter», mis on lahenduseks diiselmootoriga autode jaoks, mille mootorid lühisõite tehes ei jõua sedavõrd üles soojeneda, et peenosakesi heitgaasides vähem oleks. Filtri tsentrifugaalturbiin saaks oma vajaliku hoo neiltsamadelt heitgaasidelt. Kuigi automaailm tormab paraja kiirusega elektrisõidukite suunal, jagub tervist rikkuvaid sisepõlemismootoreid veel mõneks ajaks. Sel moel auto väljalasketoru otsa lisatavast imefiltrist võiks saada koguni elupäästja. Väidetavalt jätab üle maailma igal aastal oma elu just sedalaadi õhusaaste tõttu umbes 400 000 inimest.
Noorte leiutajate ideed võtsid silme eest kirjuks ja üllatasid oma põhjalikkusega. I kooliastme esimese preemia võitnud Georg Gorošin Tallinna reaalkooli 3. klassist kõneles oma leiutist tutvustades nagu asjatundja mõnest tervise infosüsteeme loovast ettevõttest. Just seda tema leiutis «Silmakas» puudutaski: tegemist oli arstide, õdede ja patsientide eluolu ja tööd lihtsustava infosüsteemiga, milles olevad nutikad omadused võiksid kasuks tulla juba homme kasutusse võttes. «Silmakas» hoiakski haiglaelul silma peal ja kontrolliks, et vajalikke ravimeid on ikka piisavalt ja et kõik saaks selle, mis ette nähtud ja keegi ei jääks millestki ilma. Näis, et noormehel on endal haiglakogemust või teadmist, sest «Silmaka» osaks oli ka nutirakendus, mis otse juhataks abilise abinuppu vajutanud hädalise juurde. Leiutaja ise ütles, et tänu kõigele sellele jääks arstidel ja õdedel aega rohkem patsientidega suhelda.
/nginx/o/2023/12/06/15766939t1he853.jpg)
III kooliastme – 7. kuni 9. klass – peapreemia sai leiutis «Jalgrattaseen», mille oli teinud Kuldar Vorobjov Viljandi kesklinna kooli 7. klassist. Leiutis oli seenekujuline moodustis, mille katus kaitseb seal all olevaid jalgrattaid vihma ja lume eest. Jalgrattad kinnitatakse spetsiaalse tõstuki külge, mis vinnab need katuse alla – piisavalt kõrgele, et need varaste eest kaitstud oleksid. Ja loomulikult see vints käivituks teadagi äpist ja keegi teine ratast seenekübara alt kätte ei saakski.
/nginx/o/2023/12/06/15766943t1h17f1.jpg)
Oma preemiad andsid välja ka konkursi koostööpartnerid: Taani kuninglik saatkond Eestis, patendiamet ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO), majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium, transpordiamet, Eesti Rahvusringhäälingu Lasteekraan, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), Pipedrive, AS Admirals, Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiakool, Energia avastuskeskus, Proto avastustehas, Eesti Teadushuviarenduse Liit, OÜ Merkuur, Lottemaa teemapark ja Laste teadusajakiri Minu Maailm.
Nende hulgas oli neid, kes olid oma auhinna andnud ka esimese kooliastme kolmanda preemia saanud Simona Straussile, kes oli leiutanud «Konnaroboti» – hellakäelise masina, mis peaks kevadise konnade rände ajal neid talveunest ärganud kahepaikseid üle teede aitama. «Konnaroboti» valis rööbiti mitu konkursi toetajat esile tõstetud leiutiseks.
Ajastu märk oli ka koguni kolm prügi- ja jäätmeteemalist leiutist: «Kodune pakendipress», «Prügipress» ja «Tark prügikast». Minni Laugeni, Saku gümnaasium 4. klassi õpilase leiutisega «Tark prügikast» (sai oma vanuserühmas III preemia) püütakse automatiseerida kogu sorteerimistegevust. Kõigi nende kasutuselevõtt võiks juba praegu tõmmata pidurit prügiettevõtete ähvardustele, et nii sage prügivedu kui praegu läheb oi kui kalliks.
Saku gümnaasium 4. klassi õpilase Karl Mattias Pulsti leiutis «Kodune pakendipress» ja Viljandi Jakobsoni kooli 4. klassi õpilase Karmen Rohu leiutaud «Prügipress» on aga lahendused, mille järgi vajadus lausa karjub kodudes. Tõsi ju on, et paljud vist püüavad prügi tampida nii kokku, kui saavad, aga ei hakka siledapõhjalist panni triikrauana kasutama. Ka siin on mõeldud läbi lahendus, mida just nüüd vaja.
Igati südamlik oli ka esimese kooliastme teise preemia pälvinud leiutis helkursprei, mille tegid Ülenurme gümnaasiumi 3. klassi õpilased Kevin Hallisk, Robin Erik Köst ja Rosbeth Rästas ja mida pihustatakse metsloomadele, kui need satuvad maantee lähedusse. Selle leiutisega pihustatakse looma karvastikku helkurvärvi, et loom sõidukituledes nähtavam oleks. Vähem avariisid, vähem kahjusid, vähem leina ja valu – nii inimestele kui loomadele.
/nginx/o/2023/12/06/15766905t1h0f2e.jpg)
Siinseteks kultusmõõdikuteks pühitsetud PISA testide tulemused näitavad meile mõõdukal moel küll kõrgeid kohti, aga samas ei ole see koht ju vahetatav heaolu või rikkusega.
Suure hulga särasilmi tehtud leiutistega ja kaasneva õhinaga on lugu teistmoodi – auhinnagala lausa kiirgas õpilaste pealehakkamisest. Siin tuleks hoogu juurde anda ja mitte pidurit panna. 15 aasta toimunud konkurssidele on ühtekokku laekunud üle 9000 idee ning nende arv on igal aastal ainult kasvanud.
/nginx/o/2023/12/05/15764595t1h94ff.jpg)
Esimese preemia sai Tallinna reaalkooli 3. klassi õpilane Georg Gorošin töö «Silmakas» eest. Tegu on rakenduspõhise viisiga, kuidas meditsiinitöötajad saaksid tõhusamalt patsientidele õigel ajal ravimeid anda või protseduure teha.
Tallinna Mustjõe gümnaasiumi 1. klassi õppur Mia Kulpin pälvis tunnustuse töö «Marjapõll» eest, mis on pisike topsiga põll, kuhu sisse saab mugavalt marju korjata nii, et käed on samal ajal vabad.
Esimese koha preemiad said Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased Mark Holland ja Inger Hermia Kaju. Mark Hollandi leiutis «Magneetius» aitab kipsis oleva jäseme vereringet parandada. Inger Hermia Kaju idee «2in1 Supertaskud» leiab lihtsa lahenduse taskute puudumisele – tema idee järgi saab taskuid lisada plastikust trukkide või vööga kinnitavate taskute abil.
Peapreemia sai Viljandi kesklinna kooli õpilane Kuldar Vorobjov töö «Jalgrattaseen» eest, millega ta leiutas viisi, kuidas linnas rattaid tõhusamalt hoiustada ning kaitsta ka ilmastiku muutlike tingimuste eest.
Esimese preemia said Peeter Kuusik ja Mihkel Kuusik Põltsamaa ühisgümnaasiumist tööga «Turbiinifilter», mis on viis diiselautode tahmafiltrite vahetamiseks keskkonnasäästlikumalt taskukohase hinna eest.
Lisaks sai esimese koha tunnustuse ka Tallinna Õismäe vene lütseumi abiturient Anna Latõševa idee «Kooli freelance-nutiõppe platvorm» eest, mille kaudu saavad õpetajad ning loometeenuste tellijad oma jõud ühendada ning õpilased saavad koolitükke tehes lisaraha teenida.
Parima kooli preemia pälvis Tartu Reiniku kool. Lisaks headele tulemustele kerkis esile Mart Reiniku kool rohke osavõtuga, kus kõik tööd olid silmapaistvad ja tekitasid mitmel korral komisjonis arutelu. Osaliselt võib parima kooli preemiat võtta kui tänuavaldust kooli toetuse ja hea juhendamise eest ning motivatsioonipreemiana, et edaspidigi õpilasi konkursile suunata.
Lisaks andis 16 asutust tähelepanuväärsete ideede eest eripreemiaid erinevates valdkondades: transpordiamet, patendiamet ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO), majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium, Taani kuninglik saatkond Eestis, Tallinna Tehnikaülikool, Pipedrive, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), Energia avastuskeskus, ERRi Lasteekraan, Proto avastustehas, Lottemaa teemapark, AS Admirals, OÜ Merkuur, ajakiri Minu Maailm ja Eesti Teadushuvihariduse Liit. Koostööpartnerid autasustasid rohkem kui 40 lennukat mõttelendu.
Konkursil osales 406 ideega 536 noort leiutajat 88 koolist, lasteaiast ja huvikoolist. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt.
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab haridus- ja teadusministeerium.
I preemia
Georg Gorošin (Tallinna reaalkooli 3. klass) töö «Silmakas» eest.
Mia Kulpin (Tallinna Mustjõe gümnaasiumi 1. klass) töö «Marjapõll» eest.
II preemia
Kevin Hallisk, Robin Erik Köst ja Rosbeth Rästas (Ülenurme gümnaasiumi 3. klass) töö «Helkursprei metsloomadele» eest.
Luukas Lepplaan ja Lennart Pikner (Gustav Adolfi gümnaasiumi 3. klass) töö «Peatusäratus» eest.
Kaur Lilo (Miina Härma gümnaasium 3. klass) töö «Äpp «Mine Õue!»» eest.
III preemia
Teiti Danil (Tallinna reaalkooli 3. klass) töö «Bolti kiiver» eest.
Kaspar Martin Grubnik (Kärla põhikooli 3. klass) töö «Küttepuude tross» eest.
Tuuli Mikkor (Tallinna reaalkooli 2. klass) töö «Linnuhoiataja» eest.
Rannar Mälk ja Gregor Kruusvall (Tallinna reaalkooli 3. klass) töö «Bussipeatuse ootevalgustus» eest.
Simona Strauss (Tallinna Pääsküla kooli 2. klass) töö «Konnarobot – masin, mis aitab konnad üle tee» eest.
I preemia
Mark Holland (Gustav Adolfi gümnaasiumi 4. klass) töö «Magneetius» eest.
Inger Hermia Kaju (Gustav Adolfi gümnaasiumi 4. klass) töö «2in1 supertaskud» eest.
II preemia
Saara Margaret Kaju (Gustav Adolfi gümnaasiumi 6. klass) töö «Rulluisutuled» eest.
Artjom Breusov (Lasnamäe Vene gümnaasium 4. klass) töö «Elektritõukeratta automaatpiduri andur» eest.
Karmen Roht (Viljandi Jakobsoni kool, 4. klass) «Prügipress» eest.
III preemia
Annabel Aru (Tartu Mart Reiniku kool 5. klass) töö «Lattur» eest.
Karl Aus (Püha Johannese kool 4. klass) töö «Käest kinni hoidvad sokid» eest.
Emili Britikovski (Avatud Kool 6. klass) töö «Loomade päästelint» eest.
Minni Laugen (Saku gümnaasium 4. klass) töö «Tark prügikast» eest.
Karl Mattias Pulst (Saku gümnaasium 4. klass) töö «Kodune pakendipress» eest.
I preemia
Kuldar Vorobjov (Viljandi kesklinna kool 7. klass) töö «Jalgrattaseen» eest.
II preemia
Kristo Kurve (Kadrina keskkool 8. klass) töö «DPF-filtri ehk tahmafiltri skaala ja nupp» eest.
Tõnis Reitalu, Markus Asuja ja Eke Tarkin (Lümanda põhikool 8. klass) töö «Helkuriga nutitelefoni kaitseümbris» eest.
III preemia
Denis Latõšev (Tallinna Õismäe vene lütseumi 7. klass) töö «Soojendav tuul» eest.
Ragnar Leeduks (Tõrva gümnaasiumi 8. klass) töö «Kõnnikepi jalutusrihm lemmikloomale» eest.
Aksel Otsing (Tõrva gümnaasiumi 7. klass) töö «Julguse äpp» eest.
Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategooria
I preemia
Peeter Kuusik (Põltsamaa ühisgümnaasiumi 10. klass) ja Mihkel Kuusik (Põltsamaa ühisgümnaasiumi 12. klass) töö «Turbiinfilter» eest.
Anna Latõševa (Tallinna Õismäe vene lütseum 12. klass) töö «Kooli freelance-nutiõppe platvorm» eest.
III preemia
Annika Rääbis, Carolyn Prits ja Vladlena Kotenko (Hugo Treffneri gümnaasium 12. klass) töö «Hallitusseente kasvu inhibeeriv toode toiduainete säilitamiseks» eest.
I preemia saanud tööde juhendajatele
Jelizaveta Gorošina 1. vanuserühmas I preemia pälvinud töö «Silmakas» juhendamise eest.
Julia Rustamova 1. vanuserühmas I preemia pälvinud töö «Marjapõll» juhendamise eest.
Kerstin Holland 2. vanuserühmas I preemia pälvinud töö «Magneetius» juhendamise eest.
Kristel Peterson 2. vanuserühmas I preemia pälvinud töö «2in1 supertaskud» juhendamise eest.
Margus Mikkor (Viljandi kesklinna kool) 3. vanuserühmas I preemia pälvinud töö «Jalgrattaseen» juhendamise eest.
Urmas Kuusik gümnaasium vanuserühmas I preemia pälvinud töö «Turbiinfilter» juhendamise eest.
Anželina Latõševa (Tallinna Õismäe vene lütseum) gümnaasium vanuserühmas I preemia töö «Kooli freelance-nutiõppe platvorm» juhendamise eest.
II preemia saanud tööde juhendajatele
Kätlin Tamm (Ülenurme gümnaasium) 1. vanuserühmas II preemia pälvinud töö «Helkursprei metsloomadele» juhendamise eest.
Mari Luukas 1. vanuserühmas II preemia pälvinud töö «Peatusäratus» juhendamise eest.
Märt Lilo 1. vanuserühmas II preemia pälvinud töö «Äpp «Mine õue!»» juhendamise eest.
Kristel Peterson 2. vanuserühmas II preemia pälvinud töö «Rulluisutuled» juhendamise eest.
Maie Jõgar (Lasnamäe Vene gümnaasium) 2. vanuserühmas II preemia pälvinud töö «Elektritõukeratta automaatpiduri andur» juhendamise eest.
Mart Roht 2. vanuserühmas II preemia pälvinud töö «Prügipress» juhendamise eest.
Ain Kurve ja Karl Meos 3. vanuserühmas II preemia pälvinud töö «DPF-filtri ehk tahmafiltri skaala ja nupp» juhendamise eest.
Anni Roost (Lümanda põhikool) 3. vanuserühmas II preemia pälvinud töö «Helkuriga nutitelefoni kaitseümbris» juhendamise eest.
pälvis Tartu Mart Reiniku kool.
Järgmise aasta ehk 2024. aasta mais toimub USAs Los Angeleses teadusfestival Regeneron Intel International Science and Engineering Fair ehk Regeneron ISEF.
Eestit esindab seal Peeter Kuusik (Põltsamaa ühisgümnaasiumi 10. klass) ja Mihkel Kuusik (Põltsamaa ühisgümnaasiumi 12. klass) töö «Turbiinfilter».
Rannar Mälk ja Gregor Kruusvall (Tallinna reaalkool klass) töö «Bussipeatuse ootevalgustus».
Lihtne ja säästlik lahendus, kuidas muuta ühistransport bussiga sõitjatele ja juhtidele turvalisemaks ja mugavamaks.
Patendiamet ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO)
Karl Mattias Pulst (Saku gümnaasium klass) töö «Kodune pakendipress» ja juhendaja Eleri Troska.
Leiutis on väga praktiline ja kasulik igas majapidamises. Arvestades, et tavaliselt pannakse segaolmejäätmete või pakendkonteinerisse suuremas osas tühje kaste ja pakendeid, võib sellise lihtsa seadme abil vähendada konteinerites prügi mahtu ja tühjendamine võib toimuda oluliselt harvemini. Lisaks on leiutis tehtud kergelt kättesaadavast materjalist, mistõttu on seda lihtne valmistada. Ka see on oluline eelis, et leiutis ei vaja töötamiseks elektrit ega mingit nutiseadet. Nii on seda lihtne kasutada ja see ei lähe rikki.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnustab noori leiutajaid, kelle ideedel on jumet muuta paremaks elukeskkonda ja anda hoogu innovaatilistele ideedele ning millel on potentsiaali anda hoogu ka majandusele.
Simona Strauss (Tallinna Pääsküla kool) töö «Konnarobot – masin, mis aitab konnad üle tee».
Anastassia Derbneva (Jõhvi põhikool) töö «KöögiHunt».
Kuldar Vorobjov (Viljandi kesklinna kool) töö «Jalgrattaseen».
Annika Rääbis, Carolyn Prits ja Vladlena Kotenko (Hugo Treffneri gümnaasium 12. klass) töö «Hallitusseente kasvu inhibeeriv toode toiduainete säilitamiseks».
Üha suurenev rahvaarv ei lisa uusi väljakutseid mitte ainult inimkonnale, vaid on suureks proovikiviks ka konnadele endile. Kliimaministeerium auhindab eripreemiatega nelja noort leiutajat, kellest kolm annab oma ideedega panuse ringmajanduse eesmärkidesse ja jäätmevaldkonda ning üks elurikkuse kaitsmise omasse.
Simona Strauss (Tallinna Pääsküla kooli 2. klass) töö «Konnarobot – masin, mis aitab konnad üle tee».
Karmen Roht (Viljandi Jakobsoni kool, 4. klass) «Prügipress».
Karl Mattias Pulst (Saku gümnaasium 4. klass) töö «Kodune pakendipress».
Minni Laugen (Saku gümnaasium 4. klass) töö «Tark prügikast».
Transpordiametil oli eraldi alateema «Ohutu ja nutikas liiklemine nii teel, õhus kui ka merel». Laekus 98 tööd. Transpordiameti hindamiskomisjoni liikmed lugesid suure huviga esitatud töid ja põnevaid ideid leidus palju. Seekord tunnustame neid nutikaid lahendusi, mis meie hinnangul kõige enam toetasid ohutut liikumist nii teel, õhus kui ka merel. Kutsume leiutajad vanusrühmade kaupa koos juhendajaga.
Lilli Loviise Ange (Adavere põhikool) töö «Helkurite jagaja» ja juhendaja Kati Nõmmik.
Ketly Ilvest (Saaremaa gümnaasium) töö «Tähelik nurutaja».
Nelly Ivanov (Võru kesklinna kool) töö «Loomad teel andmepank» ja juhendaja Anne Kuklane.
Lukas Kuklane (Rõuge põhikool) töö «Kestasiseste paralleelkonduktorite jõul liikuv lennuk» ja juhendaja Eveli Kuklane.
Mihkel Kuusik (Põltsamaa ühisgümnaasium) ja Peeter Kuusik (Põltsamaa ühisgümnaasium 10. klass) töö «Monotiib langevari» ning juhendaja Urmas Kuusik.
Anni Lõhmus (Võru kesklinna kool) töö «Ristmik nähtavaks» ja juhendaja Anne Kuklane.
Even Mursal (Võru kesklinna kool) töö «Kohustuslik kiiver» ja juhendaja Anne Kuklane.
Iris Rabbi (Paikuse kool) töö «Droonilamp» ja juhendaja Marju Rajasalu.
Tõnis Reitalu, Markus Asuja ja Eke Tarkin (Lümanda põhikool) töö «Helkuriga nutitelefoni kaitseümbris» ja juhendaja Anni Roost.
Mirelle Adeliisa Sirel (Tallinna reaalkool klass) töö «Aktiivne helkur ja äpp «Märkan!»» ja juhendaja Mart Sirel.
Derek Söödor (Viljandi Paalalinna kool) töö «Ujukad Päästevari» ja juhendaja Jana Söödor.
Henri Vau (Gustav Adolfi gümnaasium klass) töö «Laste navigeerimisprillid» ja juhendaja Merle Vau.
Henri Alliksaar Williams ja Arti Angerjärv (Tartu Veeriku kool 4. klass) töö «Kosmose lift» ja juhendaja Liisi Täht.
Mattias Pildre (Kärla põhikool 4. klass) töö «Robot-LEKO».
Simona Strauss (Tallinna Pääsküla kooli 2. klass) töö «Konnarobot – masin, mis aitab konnad üle tee».
Karmen Roht (Viljandi Jakobsoni kool, 4. klass) «Prügipress».
Aksel Otsing (Tõrva gümnaasiumi 7. klass) töö «Julguse äpp».
Minni Laugen (Saku gümnaasium 4. klass) töö «Tark prügikast».
Annika Rääbis, Carolyn Prits ja Vladlena Kotenko (Hugo Treffneri gümnaasium 12. klass) töö «Hallitusseente kasvu inhibeeriv toode toiduainete säilitamiseks».
Unistustel on väga suur jõud ja julgus nendest rääkida viib edasi. Ühes väikeses Eesti garaažis leiutatud Pipedrive on tänaseks ületanud kõikvõimalikud riigipiirid ja võitnud sadade tuhandete tarkvarakasutajate südamed. Sarnasel põhjusel jäi meile silma ühe noore leiutaja idee ja mul on nüüd au üle anda talle auhind. Valitud teema ja selle käsitlus näitab tema julgust ja soovi tegeleda väga tõsiste teemade ja nende lahendamisega ja on hea meel, et tehnoloogia saab siinkohal kaasa aidata. Julgust ja pealehakkamist ka edaspidiseks «Julguse äpi» autor Aksel Otsing. Palju õnne ja tuult tiibadesse Sulle!
Aksel Otsing (Tõrva gümnaasiumi 7. klass) töö «Julguse äpp».
Denis Latõšev (Tallinna Õismäe vene lütseum klass) töö «Soojendav tuul» ja juhendaja Anželina Latõševa.
Meie välja valitud õpilasleiutaja Denis saab tunnustatud noore inseneri eripreemiaga, millega kaasneb võimalus osaleda vabalt valitud TalTech Tehnoloogiakooli kursusel. Lisaks anname tänukirja ka Denisi juhendajale.
«Soojendav tuul ehk EcoTurbine Retrofit» pälvis meie tähelepanu uudse lähenemisega tuulegeneraatorite ladustamise probleemile, töö põhjaliku sisu ja uurimustöö mahu tõttu. Õpilasleiutaja on tõstatanud kaks suurt keskkonnaprobleemi seoses tuuleparkide rajamisega ja otsinud neile aktiivselt lahendusi. Tuulegeneraatori labade taaskasutamine isolatsioonimaterjalina on väga hea idee. Tehtud uurimistööga tehti probleem kenasti nähtavaks koguni 64 riigis, kes uuringus osalesid. Leiutajal võiks olla suur tulevik elektroenergeetika ja materjalitehnoloogia valdkonnas.
Kairo Kruus (Rakvere Vabaduse kool) töö «Spagetirull».
Karl Mattias Pulst (Saku gümnaasium, 4. klass) töö «Kodune pakendipress» ja juhendaja Eleri Troska.
Romer Laidsaar vanuserühmas pälvinud töö «Konnarobot – masin, mis aitab konnad üle tee» juhendamise eest.
Urmas Kuusik (Põltsamaa ühisgümnaasium) gümnaasiumi vanuserühmas pälvinud tööde juhendamise eest.
Marit Laur (Tartu Mart Reiniku kool) vanuserühmas pälvinud tööde juhendamise eest.
Oskar Alev Heckscher (Tallinna Südalinna kool) töö «Varba äralöömise vastased sokid».
Bella Budraitis ja Denis Latõšev (Tallinna Õismäe vene lütseum) töö «AkuSild».
Kirke Karja (Iisaku gümnaasium klass) töö «Joogiautomaat öökapile».
Karmen Koovit (Tallinna kesklinna põhikool, 4. klass) töö «Kiibiga koolivorm».
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)