Kas viimane katse enne streiki: õpetajate palgatüli osapooled kohtuvad reedel
30. november 2023, 13:55
/nginx/o/2023/09/27/15617000t1h7520.jpg)
Reedel kohtuvad õpetajate palgatüli asjus riikliku lepitajaga haridusminister Kristina Kallas, kantsler Kristi Vinter-Nemvalts ja asekantsler Liina Põld ning Eesti Haridustöötajate Liidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.
Haridustöötajad on esile toonud, et praegust valitsust moodustavad erakonnad küsisid ja said kevadel rahvalt mandaadi, et tõsta õpetajate palk kiiresti vähemalt teiste kõrgharitud töötajatega samale tasemele. See lepiti kokku ka koalitsioonilepingus, kuid hiljem sellest taganeti, öeldes, et eelarves pole piisavalt raha.
Õpetajad pakkusid kompromissi
«Oleme pakkunud omapoolsed lahendused, kuidas see lepe ja lubadus täidetud saaks. Lähtudes põhimõttest, et targem annab järele, pakkusime palgaläbirääkimiste käigus valitsusega välja mitmeid kompromissvariante. Pakkusime isegi seda, et 2024. aasta palgakasv oleks tagasihoidlikum, kui sellega koos sõlmitakse kollektiivleping, millega on õpetajate palga normaliseerumine aastaks 2027 garanteeritud. Õpetajate palkade stabiilne konkurentsivõimelisus võimaldaks rohkem tähelepanu suunata ka teistele haridusvaldkonna probleemidele. Praegu meile esitatud pakkumine ei sisalda aga selliseid garantiisid,» on öelnud haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.
Haridustöötajad on kompromissina välja pakkunud õpetajate palkade alammäära tõstmist 2024. aastal vähemalt kaheksa protsenti; kollektiivlepingu sõlmimine järgnevaks neljaks aastaks, mis tagab iga-aastase palga alammäära tõusu ning alushariduse õpetajate palkade seotuse säilimine alammääraga ning selleks vajaliku lisarahastuse tagamine kohalikele omavalitsustelel.
Lepitaja ettepanek ei sobinud
Riiklik lepitaja on teinud ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära kvalifitseeritud õpetajatele 4,3 protsenti ja kvalifikatsioonita pedagoogidele 1,77 protsenti. Haridus- ja teadusministeerium hinnangul pole töötasu alammäära erinev tõstmine uuel aastal siiski võimalik, sest see eeldaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, mis on pikem protsess ning lisaraha riigieelarvest. Lepitaja ettepanekuga ei nõustunud ka õpetajad.
Lepitaja ettepanek oli ka, et tuleks alustada ministeeriumi, Eesti Haridustöötajate Liidu, kohalike omavalitsuste ühenduste ning erakoolide pidajate vahel läbirääkimisi ja moodustada ühised töörühmad. Selle ettepaneku võttis haridus- ja teadusminister vastu.
Haridus- ja teadusministri soov on alustada läbirääkimistega ja leppida kohalike omavalitsuste, erakoolide esindajate ja õpetajate ametiühinguga kokku pikaajalisem plaan 2025-2027. aastate õpetaja palgakasvuks. Läbirääkimistel tuleb kõnelda nii karjäärimudelist, koolivõrgust, kui õpetajate palgatoetusest. 2024. aasta alguseks töötab ministeerium omalt poolt välja õpetaja karjäärimudeli koos koormuse arvestuse ja palgaastmestikuga. Karjäärimudeliga luuakse diferentseerituse seos õpetaja professionaalsuse kasvuga. Omavalitsustega tuleb jõuda ka kokkuleppele, koolivõrgu reformi teemal, kus säiliksid kodulähedased kuueklassilised koolid ja gümnaasiumiastme õppe korraldamise vastutus läheks riigile üle.
Suuremat palka nõudvad õpetajad korraldasid hoiatusstreigi 10. novembril. Sellel osales üle Eesti vähemalt 544 õppasutust, neist umbes 230 olid lasteaiad.
Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri kinnitas 17. novembril, et osadel poliitikutel pole jätkuvalt soovi ellu viia laia ühiskondlikku ja parteideülest kokkulepet õpetajate palkade tõstmise osas ning õpetajad on valmis tähtajatuks tööseisakuks.