UUS KATSE: õpetajad soovivad taas peaministriga kohtuda

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somela loodab, et peaminister mõistab õpetajate probleeme. Foto: Madis Veltman

Õpetajate kõneisikud pöördusid uuesti peaminister Kaja Kallase poole, et leida koos lahendus haridusvaldkonna kriisile.

Soov on kohtuda lähipäevil, sest peaministri soovimatus probleemi lahendamisega tegeleda ohustab juba Eesti laste hariduse kvaliteeti ning haridusvaldkonna jätkusuutlikkust. Õpetajate eesmärk on otsida kompromissi, kus riigikaitse kõrval väärtustataks ka õpilaste arenguks vajalike tingimuste loomist.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaatori Madis Somelari sõnul on oluline rahulikult maha istuda ning koos vaadata üle haridusvaldkonda puudutavad mõõdikud. «Oleme palunud, et peaminister analüüsiks koos õpetajatega järgnevaid mõõdikuid: kui palju on viimase 10 aasta vältel ülikoolid aineõpetajaid koolitanud, milline on koolis töötavate inimeste vastavus kvalifikatsiooninõuetele, mis on õpetajana töötavate inimeste vanuseline ja sooline struktuur, kui palju tõusis õpetajate reaalpalk aastatel 2022 ja 2023, millised on Läänemere regioonis kehtivad õpetajate karjäärimudelid ja töötasud,» rääkis Somelar.

Ületunnid murravad

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu, lisas, et õpetajate koormus on läbi aastate järjest kasvanud. Näiteks on õpetajate ületunnitööd oluliselt suurendanud Ukraina sõjapõgenike lisandumine Eesti koolidesse, riiklike õppekavade arendustegevus, ettevalmistavad tegevused eestikeelsele haridusele üleminekuks, kaasava haridusega seotud ülesanded, ülisuured ootused klassijuhatajatööle.

«Ülesandeid on üha lisandunud, samas tipp-poliitikute alavääristav suhtumine õpetajate panusesse on muutunud üha avalikumaks. Kusagil on piir ning sel sügisel, mil on muutunud üha selgemaks, et sõlmitud koalitsioonilepingut hariduse sõlmküsimustes Reformierakond täita ei kavatse, on see piir ületatud,» rääkis Sarapuu.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) kohtus palgatüli asjus viimati peaminister Kaja Kallasega 7. novembril, kuid ei leidnud mõistmist palga alammäära tõstmise osas.

«Sõnum valitsusjuhilt oli, et haridus on alati prioriteet ja lisarahastust antakse erinevatele valdkondadele. Küll aga ei leidnud me mõistmist palga alammäära tõstmise osas ega ka sellest, et isegi maksuküüru kaotamisega, kus valitsuse hinnangul jääb justkui rohkem raha kätte, ei muutu õpetajate palkade konkurentsivõimelisus. Samuti on eksitav kasutada niiöelda keskmise õpetaja tasu argumenti, kuna need tulevad enamasti ülekoormuse ja/või lisatasude arvelt. Seda on EHL rõhutanud juba korduvalt,» ütles EHL-i juht Reemo Voltri kohtumise järel.

Tema sõnul oli üldine foon peaministri poolt, et riigil raha ei ole ja nii ongi. «Et me ju niigi panustame ja õpetajate palk ju tõuseb ainukesena. Tõsi ta on, see on 1,77 protsenti ehk brutos ligi 30 eurot. See ei kata ära isegi inflatsiooni ja väga paljudelt õpetajatelt on tulnud signaal, et tegemist on pigem narrimisega ning demagoogiaga,» rääkis Voltri.