Kiiresti muutuv ühiskond ja tööturg (uued töövormid, oskuste vajaduse muutused jne) eeldavad haridussüsteemilt paindlikkust, aga ka tööaja ja töövormi paindlikkust. Eesti hariduse tugevad traditsioonid ja suunad teadmiste ja oskuste kujundamisel vajavad säilitamist, kuid nende kõrval on ekspertide soovituste kohaselt vaja luua tingimused nn tulevikupädevuste kujundamiseks.
Tulevikupädevustest rääkides eeldatakse, et tänapäevastega võrreldes on tuleviku töökohad, ametid ja tööturg tervikuna palju mitmekesisemad. Lisanduvad uued valdkonnad, tehnoloogiad ja erialad vajavad uusi oskusi. Inimeselt eeldab see pidevat õppimist ja haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele. Samas ka tööandjalt paindlikkust, võimaluste pakkumist, et töötaja saaks lisaks tööle tegeleda enese täiendamisega.
Kelle vastutada on, et inimesel oleks tööks ja eluks vajalikud oskused? Kuidas luua soodsad tingimused töö ja õppimise ühendamiseks?
Foorum korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti toel «Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine».
FOORUMI PÄEVAKAVA
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor annab ülevaate majanduse olukorrast, kuidas mõjutab Eesti majanduse väljavaade tööturgu ja milliseid väljakutseid esitab see haridussüsteemile?
Täiskasvanuhariduse murekohtadest ja võimalustest räägib Janno Järve Rakendusuuringute Keskusest CentAR.
Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse haridus- ja teaduspoliitika teemavaldkonna juht Helen Urmann ja Tartu Ülikooli kutsepedagoogika nooremlektor Liane Roos jagavad õppepuhkuste uuringu tulemusi tööandjate ja õppurite pilgu läbi.
Rasmus Kagge eestvedamisel arutavad tööturu ootuste ning täiskasvanute õppimise ja vastutuse teemal Gerli Jõgi Perforce Software OÜst, Nelli Pormeister Sportland Eesti ASist, Suzanna Busko CF&S Estonia ASist.