Ülikoolide koostöös valmis esimene eestikeelne õppematerjal «Kliimamuutuste ABC», mis sisaldab tänapäevast teaduslikku arusaama kliimamuutustest, nende leevendamisest ja tagajärgedega kohanemisest.
Valmis esimene eestikeelne õppematerjal kliimamuutustest
Veebimaterjali koostasid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli reaal-, sotsiaal- ja humanitaarteadlased ning seda on tutvustatud paarisajale Eesti haridustöötajale. Nüüd on õppevahend kõigile vabalt kättesaadav.
«Teadlased ütlevad selgelt, et ökosüsteemidele ja inimestele ohtu valmistavate inimtekkeliste kliimamuutuste vähendamiseks tuleb tegutseda kohe. See eeldab aga teadmisi,» ütles õppematerjali põhiautor, Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll.
Tema sõnul on teadmised kliimamuutuste ja -poliitika kohta vajalikud mõistmaks, miks tuleb kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda ning kuidas seda teha. Samas näitavad uuringud, et Eesti elanike kliimateadlikkus on väike: puudub laiem mõistmine sellest, kuidas mõjutab kliima inimest ja kogu ühiskonda, aga ka seda, kuidas inimene ise kliimat mõjutab.
Ainulaadne teaduspõhine õppevahend
Enne materjali valmimist puudus kliimamuutuste põhjuste ja mõju, nende muutuste leevendamise ning tagajärgedega kohanemise kohta eestikeelne teaduspõhine kokkuvõte. Koostamisel võeti eeskujuks välismaised materjalid ning sisus tugineti muu hulgas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi aruannetele.
Komplekti kuuluvad kokkuvõtlik õppetekst rohkete lisaallikatega, mõtlema ärgitavad küsimused ja ülesanded, joonised ning eesti teadlaste lühiloengud.
«Oleme sinna lisanud paarkümmend loengusalvestist, kus loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteadlased räägivad kliimast ja kliimamuutustest oma uurimisteema võtmes. Need ettekanded kõlasid õppevahendit tutvustavatel koolitustel, millel osalenud haridustöötajad pidasid just neid lühiloenguid kogu komplekti rosinaks,» rääkis Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post.
Õppevahend kõigile
Materjali koostamise eel analüüsiti kliimahariduse olukorda Eestis: vaadati läbi õpikud, riiklikud õppe- ja ainekavad ning küsitleti õpetajaid. Selgus, et ehkki valmisolek tundides kliimamuutuste teemat käsitleda on suur, puuduvad sobivad õppevahendid. «Eeskätt nendivad haridustöötajad, kes ei õpeta loodusaineid, et neil napib teadmisi, kuidas kliimaprobleeme õppesse lõimida,» ütles Post.
Kliimamuutuste temaatika hõlmab kõiki elusfääre, mispärast on tähtis, et kõik haridustöötajad saaksid kliimateemadest usaldusväärse ülevaate. Eelkõige ongi «Kliimamuutuste ABC» mõeldud haridusasutustes – nii lasteaedades, koolides kui ka huvihariduskeskustes – töötavatele õpetajatele. Samas pääseb õppevahendile tasuta ligi iga huviline ning gümnasistid, üliõpilased ja teised täiskasvanud õppijad saavad materjali iseseisvalt läbi töötada.
«Kliimamuutuste ABC» on erialaspetsialistide koostöös projekti «Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks» raames valminud esimene õppevahend. Kõik projekti käigus loodud materjalid leiab veebilehelt kliimatarkused.ut.ee. Nii projekti kui ka õppevahendit tutvustatakse 25.–26. oktoobril keskkonnahariduse konverentsil Tallinnas.
Projekti partnerid on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool ja Bergeni ülikooli loodusmuuseum ning seda rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu.