Uuring: noori panevad enim stressi tundma õppimisega seotud probleemid

Õppimine. Foto on illustratiivne. Foto: Fotokonkurss «Õppimine on IN».

15–19-aastastes noortes põhjustavad enim stressi akadeemilised probleemid, selgub Samsungi noorteprogrammi Solve For Tomorrow raames tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust.

Põhikoolis või gümnaasiumis 9.–12. klassis õppivatest noortest märkis 65 protsenti, et akadeemilised probleemid on üks teguritest, mis neile enim stressi ja negatiivseid emotsioone põhjustab. Teine stressitegur oli 9.–12. klassis õppivate noorte seas terviseprobleemid, mida märkis 30 protsenti vastanutest, ning kolmandaks pereprobleemid, mille tõi esile 26 protsenti vastanutest.

Küsitleti ka kutsekoolis õppivaid noori, kellest 38 protsenti tõid välja, et neile valmistavad stressi tervisega seotud probleemid, akadeemilised mured märkis ära 36 protsenti vastanutest ning 26 protsendile kutsekoolis õppivatest noortest valmistasid muret pereprobleemid.

Paljud ei taha kooli minna

Ligi pooled noored tabavad end iga nädal mõttelt, et nad ei taha kooli minna. Lausa iga päev mõtlevad selliseid mõtteid 18 protsenti 15–19-aastastest õpilastest ja iga nädal 30 protsenti. Iga kuu tunneb soovimatust kooli mitte minna veerand vastanutest ning mõnel korral aastas 18 protsenti vastanutest.

Selgub, et kutsekoolis õppivad noored on koolis käimise suhtes vähem negatiivselt meelestatud kui põhikooli viimases klassis ja gümnaasiumis õppivad noored. Nimelt tunnistas 37 protsenti kutsekoolis õppivatest noortest, et tabab end iga nädal mõttelt koolist puududa, sama osakaal oli 9.–12. klassis õppivate noorte seas 51 protsenti.

Iga päev vastu tahtmist koolis käivatest noortest märkis 73 protsenti, et neile on lähiajal akadeemilised probleemid stressi ja pingeid põhjustanud. Lisaks märkis 38 protsenti, et üks stressi ja negatiivseid emotsioone põhjustaja on akadeemiliste murede järel pereprobleemid.

Stressis noored on väsinud

Stressi juures viitasid 81 protsenti noortest, et tunnevad väsimust, 67 protsenti ärevust ja 51 protsenti tõi välja, et neil on raske lõõgastuda.

Õpilastel paluti anda hinnang enda stressiga toimetulekule. Pigem hästi või väga hästi tuleb stressiga toime enda hinnangul 44 protsenti õpilastest, keskmiselt saab stressiga hakkama 40 protsenti õpilastest ning 14 protsenti vastanutest tuleb enda hinnangul pigem halvasti või väga halvasti stressiga toime.

«Väljend, et laps on pere peegel, ei ole võetud õhust. Selleks et noor end kooliruumis hästi tunneks, peavad esmalt kodused suhted korras olema. Oleme asunud korraldama ideekonkurssi Solve For Tomorrow, mis seisab tänavu selle eest, et noored oleksid kooliruumis õnnelikumad. Uuringu põhjal näib, et noored ootavad lahendust, mis aitaks akadeemilisi probleeme vältida,» sõnas Samsungi programmi Solve For Tomorrow  eestvedaja Egle Tamelyte.

Samsungi tellitud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles septembris kokku 251 inimest.