/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/27/15618692t1h423c.jpg)
Palgatüli asjus kolmapäeval riikliku lepitajaga kohtunud õpetajad pakkusid töötüli lahendusena välja, et palka võib hakata normaliseerima ka esialgu väiksema sammuga, kui õpetajate palgatõusu hakkab garanteerima kollektiivleping.
Õpetajad soovivad palgatõusu garanteerivat kollektiivlepingut
«Haridusministri väljaöeldu, et nelja aastaga peab õpetaja palk tõusma teiste kõrgharidusega töötajatega samale tasemele, on õige. Aga lisaks peab tõus olema järjepidev ja algama kohe, sest õpetajate puuduse kriis on juba ammu käes,» selgitas Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri.
Õpetajate esindaja soovitas tungivalt kogu valitsusel tutvuda Arenguseire Keskuse värske raportiga õpetajate enneolematust töölt lahkumisest. Raporti kohaselt lahkus 2021/2022. õppeaastal töölt tervelt 30 protsenti 40–59-aastastest ehk kogenud ja vilunud õpetajatest. Samuti lahkub kolmandik uutest õpetajatest töölt juba esimese kolme aasta jooksul pärast tööle asumist.
«Kriis on käes ja vajab kiiret lahendust. Erakonnad andsid kevadel avalikud lubadused – aga nüüd sügisel otsustati hoopiski, et õpetajate niigi riigi keskmisest madalam palk langeb veelgi. See on kokkuleppe murdmine ja vastutustundlike kodanikena ei saa me seda lubada,» ütles Voltri.
Õpetajate eestkõneleja rõhutas, et diferentseerimisfondi tõstmine, lisarahastus eestikeelsele õppele üleminekul, väikekoolide toetusmeede ja muud sellised sammud on tervitatavad, aga peavad toetama palga alammäära tõusu, mitte ei saa seda asendada.
«Näiteks saaks järgmiseks aastaks vajaliku õpetajate palgaraha leida, kui riigiasutusi vähem kokku-lahku kolida ja ametitele uusi nimesid-logosid tellida. Sedalaadi tegevustele kulub tuleval aastal kokku üle 60 miljoni euro ning ka õpetajate palkade hädapärane korrigeerimine vajaks aastas umbes sama summat,» selgitas Voltri ja tõi lisaks välja, et kogu riigieelarve mahust moodustab see vaid 0,3 protsenti.
«Õpetajad ei oota muud kui kokkuleppest kinnipidamist. Oleme korduvalt rõhutanud, et meie suhtume küsimusse riigimehelikult, saame aru riigi keerulisest rahalisest seisust ning oleme valmis streigi vältimiseks välja pakkuma erinevaid lahendusi. Teeme ettepaneku sõlmida kollektiivlepingu, mis garanteerib õpetajate palga normaliseerumise järjepidevalt järgneva nelja aasta jooksul,» selgitas Voltri.
«Aga ka sel juhul peab palga korrigeerimine algama suure sammuga kohe 2024. aastast, vastasel korral tuleb järgida õpetajate enamuse tahet ning streikida,» nentis Eesti Haridustöötajate Liidu esimees.
EHL pakub riikliku lepitaja vahendusel ning rahandusministeeriumi ja statistikaameti palgaandmetele tuginedes omalt poolt välja kolm palga normaliseerimise varianti, mille alusel saaks kollektiivlepingu fikseerida. Palgaläbirääkimised jätkuvad lähinädalatel.
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate ning teiste haridusala töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL osaleb haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste vaheliste kokkulepete sõlmimises ning töötasu, töötingimuste ja teiste küsimuste lahendamisel. EHL esindab õpetajaid töötasuläbirääkimistel valitsusega.