/nginx/o/2023/10/16/15656995t1h050e.jpg)
Täna algas uudissõnade konkurss Sõnaus, mis kutsub eeskätt noori uuendama eesti keelt ja pakkuma kohmakatele ning võõrapärastele sõnadele uusi vasteid. Koostöös Tallinna Euroopa rohelise pealinna programmiga keskendub sõnakorje keskkonna ja rohepöördega seotud sõnadele.
Sõnause projektijuhi Ede Tamkivi sõnul on sõnakorje eesmärk pakkuda eesti keelt rääkivatele inimestele võimalust rikastada ja kaasajastada oma emakeelt. «Keel ei ole kindlasti ainult keeleteadlaste pärusmaa ja me kõik saame sellega mängida,» märkis Tamkivi ja lisas, et sel korral pööratakse pilk erinevatele roheteemalistele sõnadele. «Roheteemad on üha rohkem meie igapäevaelu osa ja miks mitte ei võiks noored ise välja pakkuda, milliste sõnadega nad nendest teemadest ka tulevikus rääkida soovivad.»
:format(webp)/nginx/o/2023/10/16/15656986t1h49c3.png)
Kolmandat korda toimuv uudissõnade korje Sõnaus ootab sõnu esitama kõiki keelehuvilisi nii oma nime all kui ka soovi korral anonüümselt. Selleks tuleb täita sõnakorjevorm, mis on leitav Sõnause veebilehel sõnaus.ee. Kaasamaks õpilasi on veebilehel ka eraldi vorm klassidele ja teistele kollektiividele, kes saavad ühiselt sõnu esitada.
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik soovitab sõnu luues tähele panna, et sõna oleks eestipärane, mõistliku pikkusega ja hõlpsasti hääldatav. Sõna peab saama käänata või pöörata ning see peab andma mõistest õige pildi. «Abi võib olla ka sellest, kui proovida uut sõna mõnes lauses kasutada. Kõige olulisem on siiski keelega vabalt ja loominguliselt ümber käia, küll siis ka need suupärased sõnad vormuvad,» julgustas Raadik Sõnausel osalema.
«Euroopa rohelise pealinna aastal võtsime üheks eesmärgiks selgitada tallinlastele, mida linn keskkonnateemadel teeb ja miks on jätkusuutlikkus linnades oluline,» lausus Euroopa rohelise pealinna 2023 juht Krista Kampus. Tema sõnul on see aasta väga selgelt näidanud, et keskkonnateemad on keerulised mitte ainult pealinlastele ja sageli võivad sõnad, mida neist teemadest rääkides kasutatakse, võõrandumist veelgi suurendada. «Seetõttu pidasime vajalikuks toetada keskkonnasõnade Sõnaust ja ootame huviga selle tulemusi, et saaksime järgnevatel aastatel linna rohetegevusi linlastele veelgi paremini selgitada,» sõnas Kampus.
Roheteemalisi uudissõnu saab esitada 16. oktoobrist 30. novembrini. Laekunud sõnade seast teeb keeleteadlastest komisjon esimese valiku, mis seejärel esitatakse 4.–7. detsembrini rahvalemmiku hääletusele Sõnause Facebooki-lehel. Igaüks saab hääletada oma lemmiku poolt ja lõpuks valib taas komisjon keelereeglitele vastavad parimad sõnad. Need kuulutatakse välja 8. detsembril ehk tuntud keeleuuendaja Johannes Aaviku sünniaastapäeval.
Eraldi tunnustatakse kõige enam sõnu esitanud klassi- ja noortekollektiivi, kes saab auhinnaks kohtumise Eesti Vabariigi presidendi Alar Karisega Kadrioru lossis. Parimate sõnade esitajatest üksikisikud saavad kutse Vabamusse ja omapakutud sõnaga pusa.
Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei ja Vabamu ühisalgatus, mis toimub juba kolmandat korda. Tänavu toetavad seda ka Euroopa roheline pealinn Tallinn ja Eesti Keele Instituut.
Konkursi ellukutsuja oli president Toomas Hendrik Ilves aastal 2010. Võidusõnaks oli siis taristu, mis on tänaseni laialdaselt kasutuses. Viimasest sõnakorjest on käibele läinud sellised sõnad, nagu kaugõpe, sähku, ruumer ja taibutalgud. Kõigi 2020 Sõnausele esitatud uudissõnadega saab tutvuda Sõnause sõnastikus.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)