Täna algab TalTechi korraldatud maailma suurim füüsikavõistlus Physics Cup

Füüsikavõistlusel on raskemad ülesanded, kui rahvusvahelistel olümpiaadidel, kuid seda just osalejad ootavadki. Pilt on illustreeriv. Foto: Gerd Altmann / Pixabay

Täna algab rahvusvaheline online füüsikavõistlus Physics Cup, mida korraldab Tallinna Tehnikaülikool. Võistlusele on ennast kirja pannud umbes 1000 osalejat 80 riigist, sealhulgas mitmetest maailma tippülikoolidest.

Kuivõrd registreeruda saab ka võistluse käigus, siis osalejate arv kasvab edasi. Mullu oli võistluse lõpuks registreerunud 1303 võistlejat 89-st riigist.

Ülesandeid lahendatakse gümnaasiumi  ja ülikooli arvestuses eraldi. Võistlus koosneb lühikestest, aga keerukatest füüsikaülesannetest, mis on raskemad kui Euroopa füüsikaolümpiaadi (EuPhO), rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (IPhO) või Aasia füüsikaolümpaadi (APhO) ülesanded. Lahendused nõuavad tavaliselt mitme kavala triki või nutika idee kasutamist, kuid mahuvad siiski sageli ühele lehele või mõnel juhul isegi paarile reale.

Igal kuul avaldatakse uus ülesanne ning igal nädalal antakse lahenduse jaoks üks vihje. Kiiremad lahendajad saavad vastuste eest rohkem punkte. Viimane ülesanne avaldatakse veebruaris 2024.

«Physics Cupi ülesandeks ei sobi mitte igasugune raske füüsikaprobleem. Esiteks peab see olema muidugi piisavalt raske, sest nii on osalejate nö õigustatud ootus – keskmise raskusega ja lihtsamaid ülesandeid leiavad nad mujaltki. Osalejatelt saadud tagasisides on seda alati toonitatud,» kommenteeris võistluse korraldaja ning ülesannete koostaja professor Jaan Kalda.

Ülesannete koostaja on Tallinna Tehnikaülikooli professor ja füüsik Jaan Kalda. Foto: Mihkel Maripuu

Küsitluses selgus, et neist võistlejaist, kes vähemalt ühe ülesande ära lahendasid, kaks kolmandikku kulutas iga ülesande peale enam kui kolm tundi ning üks viiendik koguni üle kümne tunni.

Teiseks ei tohi ülesande matemaatiliselt lihtsaim lahendus nõuda ülearu keerulist aparatuuri ja püsima rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi süllabuse raames.

Kolmandaks peab ülesanne olema täielikult originaalne – selle lahendust ei tohi leiduda internetiallikates.

Neljandaks võiks see olla ka huvitav, kas siis eluline või mingil muul viisil intrigeeriv. Hea ülesanne suunab ka võistlejaid täiendavalt õppima ja uusi oskusi omandama.

«Mulluses tagasisides leidis 73% vastanuist, et võistlus «parandas minu oskusi ja arusaamist vaadeldud teemade juures oluliselt» ning 22% leidis, et kuigi nende (üli)koolis on neil vaadeldud teemad juba võrdlemisi heal tasemel omandanud, siis ometigi aitasid Physics Cupi ülesanded nende oskusi täiendavalt lihvuda,» rääkis professor Jaan Kalda.

Physics Cupi tublimaid osavõtjaid premeeritakse auhindadega ning edukas osavõtt tagab eritingimustel vastuvõtu Tallinna Tehnikaülikooli. Olümpiaadi medalistid, kes asuvad Tallinna Tehnikaülikooli õppima, saavad ülikooli poolt bakalaureuseõpingute perioodil igakuise stipendiumi (kuld 800 eurot, hõbe 600 eurot, pronks 400 eurot), tasuta ühiselamukoha, mentori, töötamise koha ülikoolis ning kaasatuse teadusprojekti. 

Füüsikavõistlust korraldab Tallinna Tehnikaülikool 2019. aastast.