Miks ei saadetud pommiähvardusega seoses välja SMS-teavitusi?

Täna öösel tegi kurjategija riigiasutustele hulga pommiähvardusi, kuid ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele hoiatavat SMSi ei saadetud, sest ohuhinnangu järgi polnud tegemist reaalse ähvardusega. Foto: AFP

Täna öösel said mitmed Eestimaa koolid, lasteaiad ja riigiasutused venekeelse pommiähvarduse, mis saabus e-kirjaga. Politsei- ja piirivalveameti hinnangul oli tegemist spämmikirjade lainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd ning mis tegelikku ohtu ei kujuta. Miks aga ei saadetud välja hoiatavaid SMS-teavitusi? 

Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas selgitas Postimehele, et SMSiga saadetavat ohuteavitust EE-ALARM kasutatakse ohust teavitamiseks ehk olukordades, kus on oht inimeste tervisele või elule ning kui on vaja inimesi kiiresti teavitada ja käitumisjuhiseid anda (ohualast välja liikumiseks, mingil moel käitumiseks või mittekäitumiseks vms). Näitena, kus seda on kasutatud, võib tuua Saaremaa joogiveekriisi või Suur-Sõjamäe põlengu. 

«EE-ALARMi saatmise olukorrad on täpselt reguleeritud elektroonilise side seaduses,» rõhutas Luht-Kallas.