/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/01/26/14328869t1hd55c.jpg)
Civitta Eesti ASi tehtud uuringu tulemusel on Ida-Virumaa haridusasutustes puudu üle 100 haridusliku erivajadusega õpilaste tugispetsialisti.
Ida-Virumaal on puudu üle 100 erivajadustega õpilaste tugispetsialisti
Uuringu tulemused näitavad, et Ida-Virumaa haridusasutustes oli 2022/2023. õppeaastal kokku 177 tugispetsialisti, kuid kvalifikatsioonile vastas neist vaid 78 protsenti. Sealjuures ei vasta täiel määral kvalifikatsioonile ühegi omavalitsuse tugispetsialistide koosseis. Keeruliseks teeb ka asjaolu, et järgmisest õppeaastast tõuseb kvalifikatsioonita tugispetsialistide osakaal veelgi seoses eestikeelsele õppele üleminekuga.
Maakonna haridusasutustes on praegu olemas alla poole vajalikest tugispetsialistidest. Uuringu järgi on lasteaedadesse veel juurde vaja 39 ja üldhariduskoolidesse 77 tugispetsialisti.
Tuge vajavate laste arv tõuseb
Ida-Virumaal oli tuge vajavaid lapsi eelmisel õppeaastal munitsipaalkoolides statsionaarses õppes kokku 2813 ehk 30 protsenti õpilaste koguarvust. Üldtuge vajavate laste osakaal üldhariduskoolides tõusis 2022/2023. õppeaastal 766 lapse võrra, võrreldes sellele eelneva õppeaastaga.
Ida-Viru Hariduskopteri koordinaatori Kerda Eierti sõnul ei ole haridusasutustele vastutuse panemine enam jätkusuutlik lähenemine, kuna tuge vajavate laste arv igal aastal oluliselt tõuseb ning tugispetsialiste lihtsalt piirkonnas ei jätku. «Olukord on kriitiline ja nõuab kiiret tegutsemist. Peame maakonnas olemasolevat ressurssi mõistlikumalt ära kasutama ja leidma ühised lahendused,» märkis Eiert.
Üha eskaleeruva probleemi lahendamiseks on vaja koordineeritud jõupingutusi ja terviklikke lähenemisviise.
Civitta Eesti ASi uuringu läbiviija Kadri Tirs tõi välja, et uuringu tulemused andsid kinnitust Ida-Virumaa piirkondlike eripärade kohta. «Haridusasutused peavad korraldama tugiteenuseid kakskeelses keskkonnas, lisaks on suur väljakutse üleminek täielikult eestikeelsele õppele, mis suurendab nõudlust eestikeelsete spetsialistide järele ning mõjutab kvalifikatsiooninõuete karmistumise tulemusena ka olemasolevate spetsialistide koosseisu. Üha eskaleeruva probleemi lahendamiseks on vaja koordineeritud jõupingutusi ja terviklikke lähenemisviise,» räämkis Tirs.
Vajaka on koostööst
Kohtla-Järve linnapea Virve Linderi sõnul kasvab hariduslike erivajadustega laste arv iga aastaga ning tugispetsialiste napib. «Oleme tänulikud, et hariduslike erivajadustega õpilaste olukorra osas on viidud maakonnas läbi uuring, mis annab meile selge ülevaate tegelikult väga kriitilisest hetkeolukorrast. Need andmed annavad meile olulise sisendi, et planeerida oma järgmisi tegevusi.»
Lisaks tõi Linder välja, et teenus võiks olla korraldatud tsentraalselt koostöös maakonna omavalitsustega.
Uuringu viis läbi Civitta Eesti AS. Uuringu läbiviimist kaasfinantseeris Kohtla-Järve linnavalitsus, Narva linnavalitsus, Jõhvi vallavalitsus, Lüganuse vallavalitsus ja Narva-Jõesuu linnavalitsus. Uuring on kaasrahastatud Euroopa Liidust.
Ida-Viru Hariduskopteri lõid kohalikud omavalitsused ja haridusasutused 2020. aastal, et ühiselt arendada ja koordineerida maakonna haridusvaldkonda. Ühises organisatsioonis töötatakse selle nimel, et saada Ida-Virumaale maakonnaväliseid õppureid ning haridustöötajaid, parandada hariduse kvaliteeti ja siduda erinevaid haridusvaldkondi ja astmeid.