STREIK ON ÕHUS: õpetajad ei pea lubatud palgatõusu piisavaks

Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri räägib taas streigi võimalusest. Foto: Remo Tõnismäe

Lõppenud riigieelarve läbirääkimistel kõlanud lubadus tõsta õpetajate palga alammäära ainult 1,8 protsenti ei ole õpetajaid rahuldav lahendus ning annab vale signaali Eestis hariduse väärtustamisest, leiavad haridustöötajad ja toovad taas pildile streigi võimaluse. 

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) taotles 2024. aastaks õpetajate töötasu alammääraks 1950 eurot. See on võrdne prognoositava Eesti keskmise töötasuga aastal 2024. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas esitas valitsusele kaks lisarahastuse taotlust, mis tagaks ka õpetajate töötasu alammäära tõusu kaheksa protsenti, kuid seda valitsus oma otsusega ei toetanud.

Praeguseks on Eesti Haridustöötajate Liidu poole pöördunud paljud õpetajad, kes on avaldanud nii nördimust valitsuse otsuse üle kui ka valmisolekut oma õiguste eest seista, sealhulgas streikida. «Saame nende murest aru ning oleme nendega solidaarsed. Tööseisak on äärmuslik meede, kuid seda ei saa välistada, kui poliitilisel tasandil ei saada aru õpetajate palgaprobleemist ja seeläbi kogu Eesti riigi edasise käekäigu olulisusest,» märkis EHL.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri kohtub sel reedel kell 16.30 Tartus haridus-ja teadusministriga. «Hetkel on meil ainult ajakirjandusest pärinev info ministri arvamusest võimalike lisaeelarvenumbrite osas, mida palgatõusuks saaks eraldada. Oma seisukohad ja tegevusplaani kujundame pärast homset kohtumist ja vajadusel alustame järgmisel nädalal konsultatsioone riikliku lepitajaga,» märkis Voltri.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate ning teiste haridusala töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL osaleb haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste vaheliste kokkulepete sõlmimises ning töötasu, töötingimuste jt küsimuste lahendamisel. EHL esindab õpetajaid töötasu läbirääkimistel Eesti Vabariigi valitsusega.