PALGATÕUS ⟩ Õpetajad soovivad, et valitsus täidaks oma lubadust

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somela loodab, et peaminister mõistab õpetajate probleeme. Foto: Madis Veltman

Õpetajate kõneisikud pöördusid 17. septembril peaminister Kaja Kallase ja rahandusminister Mart Võrklaeva poole palvega austada 2024. aasta riigieelarve tegemisel valimisprogrammide põhjal sündinud koalitsioonilepingus avalikkusele haridus- ja teadusvaldkonnas antud lubadusi.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaatori Madis Somelari sõnul paluvad õpetajad kinni pidada lubadusest tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120 protsendile keskmisest palgast. «Kuna paljud õpetajad mõistavad, et riigi rahaline olukord on keeruline, pakkusime lahenduseks, et 2024. aastal suureneb õpetajate alampalk reaalpalgana vähemalt mõne protsendi ulatuses,» märkis Somelar.

Tema sõnul on Eesti õpetajate nominaalpalk küll hiljuti tõusnud, kuid ülikõrge inflatsiooni tõttu on õpetajate töötasu tegelikkuses vähenenud. «Samas palusime, et paralleelselt esitatakse nägemus, kuidas 2027. aastaks tõuseb õpetajate töötasu ilma ületunnitööta 120 protsendini keskmisest palgast. Koalitsioonilepingus on lubatud luua haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Palusime, et nimetatud mudelid töötataks välja hiljemalt 2024. aasta varakevadeks. Nende tegevuste eesmärk on vältida pädevate õpetajate lahkumist õpetajatöölt, toetada eestikeelsele õppele üleminekut ja hoida ära õpetajate järelkasvu põua süvenemist,» ütles Somelar.

Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse esindaja Raili Vilt lisas, et õpetajad paluvad austada ülikoolidega sõlmitud kokkulepet, et riik suurendab kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15 protsenti, ning austada ka lubadust, et riik investeerib avalikke vahendeid teadus- ja arendustegevusse ühe protsendi SKTst.

«Kõrgkoolide rahastamine peab tagama teadmusühiskonna jätkusuutlikkuse. Ühiskonna valitsemine peab olema kõigis aspektides teaduspõhine. Ka õpetajate järelkasv sõltub paljuski kvaliteetsest erialasest kõrgharidusest ja õpetajakoolitusest,» rõhutas Vilt.